Töötaja küsib: Töötan ühe ettevõtte kõnekeskuses ja olen üks vähestest meestest kollektiivis. Meie tööandjal on kombeks küsida abi kontoris olijatelt asjadega, mis ei lange konkreetselt ühegi töötaja vastutusalasse. Näiteks pöördutakse pidevalt meessoost töötajate poole, kui on vaja saabuvat kaupa vastu võtta ja ära paigutada (kusjuures laekuv kaup on kerge ja jõukohane igaühele). Kui väljendasin, et see segab minu töö tegemist, ja küsisin, miks tööandja pöördub alati meessoost alluvate poole, vastas ta, et tegemist on meestetööga ja naissoost konsultandid aitavad muude nendele jõukohaste ülesannetega, näiteks kastavad kontoris lilli. Kas see on normaalne?
Vastab Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Jaana Vaus Madureira Silva
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”