Läbipõlenud töötaja andis sotsiaalkindlustusameti kohtusse

Enne veel, kui lähme sotsiaalkindlustusametis juhtunu juurde, kujutame ette kaht väga erinevat töötajat: Madis ja Maris.

Madis laob iga tööpäev tänavakive. Füüsiline töö mõjub Madise kätele, õlgadele, seljale. Tema töövõime väheneb ja see on selgelt tingitud raskest füüsilisest tööst.

Maris töötab kodukontoris. Ta teeb oma tööasjad kenasti ära, kuigi mõni asi võib laekuda pärast tähtaega. Ühel hetkel Maris enam ei jaksa ja võtab haiguslehe. Arstid selgitavad välja, et Maris on läbi põlenud ja langenud depressiooni. Kuidas nüüd aga välja selgitada, kas tegemist on tööga seotud haigestumisega või mõjutas Marise vaimset tervist miski muu?

Näib, et see on järjest olulisem küsimus, sest vaimse tervise kutsehaigused on kohal. Need lisati kutsehaiguste loetellu eelmisel aastal. Tööstressi, töökiusu, liigset koormust jms nimetatakse psühhosotsiaalseteks ohuteguriteks.

Veel enne seadusemuudatust jõudis kohtusse sotsiaalkindlustusameti juhtum, kus töötaja oli ülekoormatud ja põles läbi.