Menuki autorid: oskus teisi juhtida tuleneb juhi enesejuhtimise oskusest

Juhi eneseteadlikkus ja enesejuhtimise oskus mõjutavad otseselt tema meeskonna sooritust, saavutust, kaasatust ja tulemuslikkust.

Rannula ja Nurmeotsa tänavu avaldatud juhtimisraamatu „Kuidas olla juht, keda sinu inimesed päriselt vajavad?“ esimene tiraaž müüdi läbi mõne nädalaga, raamatul baseeruvad ka populaarsed juhtimishäkid.

Jaanuaris alustavad juhtimiskoolitajad ka uue pea pooleaastase arenguprogrammiga „Juhtimiskompass“. Koolituste nagu ka raamatu tuum on coach'iv juhtimine.

Mis on coach'iv juhtimine?

Coachiv juhtimine on inimkeskne juhtimisviis, kus inimesi võrdselt koheldes, väärtustades ja võimestades saavutatakse parimaid tulemusi. Coachiv juht väärtustab iga inimest sellisena nagu ta on - kõigi oma tugevuste ja arenguvõimalustega. Selles juhtimisviisis on inimene kõige väärtuslikum juhi ressurss. Juhtimine algab juhist endast ning mida teadlikum on juht iseenda mõjust, käitumisest ja tegevustest, seda paremini suudab ta teisi juhtida. Coachiv juht on võimeline inimesega üks-ühele kontaktis olles lahti laskma oma võimu positsioonist, ta ei ole kõrgemal, vaid võimust vaba võrdne partner. Ta keskendub inimeste maksimaalse võimekuse tõstmisele lastes inimestel endil jõuda lahendusteni, mitte neid kandlikult ette söötes. Inimkeskne juht suudab hoida pausi, aktiivselt kuulata, olla siin ja praegu täielikult kohal ja oma inimese jaoks olemas.

Lihtsus ja loogika, praktilisus, reaalne kontakt päriseluga. Me oleme oma kogemused ja praktika ära süstematiseerinud ning see süsteem baseerub teadusuuringutel ning teiste juhtide ja coachide elulistel näidetel. Tööriistad, mida oleme ise aastaid kasutanud ja teiste juhtidega jaganud, mida mitmekümnetes organisatsioonides on hakatud kasutama ja juurutama.

Usume, et aitame päriselt luua muutust nii juhi enda käitumises ja tegevustes, mis omakorda suurendab tiimi kaasatust, pühendumust, parandab koostööd ja suhteid. Meie keskendume juhtimiskvaliteedi ja juhtimisvõimekuse tõstmisele. Sest mida paremini suudab juht oma inimesi tööle rakendada, seda rohkem jääb juhil aega tuleviku kujundamiseks ning aega ka iseendale. Juhid, kes on varasemalt meie programmides osalenud, on andnud tagasisidet, et just enesega süviti töötamine on suurendanud mõistmist oma tiimi liikmetest ning andnud sisemist tarkust ja taipamisi, kuidas inimestega paremini toimetada.

Koolitusprogramm on üles ehitatud nn sibula koorimise põhimõttel, kus keskmes on inimese mõtteviis ja uskumused, järgmiseks kihiks käitumine ja võimed ning kõige pealmises kihis oskused ja tegevused. Usume, et just mõtteviisist saab kõik alguse – kas juht usub, et inimesed on võimelised ise lahendusi leidma ja et tema roll on toetada, julgustada ja võimestada? Koolitusprogrammi raames anname juhtidele tööriistu, mida nad saavad kohe oma tiimiga praktiseerida, sest käitumise muutmine aitab aja jooksul kujundada ka mõtteviisi. Programmi seob tervikuks coach´ iva juhi kompass, mille abil loome tulevikuvisiooni, et juhtidel oleks selge suund, millega ka pärast programmi jätkata.

Me teame, et inimesi motiveerib autonoomsus ja võimalus iseseisvalt panustada, saades vajadusel nii juhi kui tiimikaaslaste tuge. Coachiv juhtimine on suur samm justnimelt selle autonoomsuse poole. Kui anname inimestele võimaluse ise vastutada ja tulemusi tuua, nii et inimene tunneb ennast võimestatuna mitte „külma vette lükatuna“, siis vallandub tohutu potentsiaal, mida seni organisatsioonides ei ole rakendatud.

Ettevõtted otsivad täna meeleheitlikult, kuidas majanduse kasinas seisus ellu jääda ja kasvu suunas liikuda, usume, et coachiv juhtimine on üks neist võluvitsadest, mis aitaks. Juht ei pea üksi lahendusi välja mõtlema. Selleks on tal tiim. Näeme aga tihti, et juht on suur ise vastutaja ja ta ei kaasa oma tiimi piisavalt. Kui tiimides valitseb mõnus koostöine õhkkond, üksteist usaldatakse ja koos tahetakse panustada, siis tekib ka uusi ideid, mis raskest seisust välja aitavad. Usume, et coachiv juhtimine võiks täitsa vabalt olla Eesti uus Nokia, mis pöörab ka Eesti majanduse uuesti kasvule.

Jaanika Rannula: Mina tulihingelise inimkeskse juhtimiskultuuri edendajana siiralt usun, et läbi inimkeskse juhtimise loome paremat elu kõigile. Sest kui tiimid suudavad olla teadlikumad oma tegemistes, hoida tasakaalu töökoormuses, seeläbi tõsta tulemuslikkust ning olla rahulolevad oma töös ja ka eraelus. Sest kui meil läheb tööl hästi, siis suudame ka kodus olla paremad partnerid, vanemad ja sõbrad. Inimene on üks tervik ja kui meil kuskilt miskit ühte jalga lonkab, siis hakkab see kohe ka teisi kohti mõjutama.

Aili Nurmeots: Ma loodan, et juhid võtavad programmist kaasa teadmise, et nad ei ole üksi. On veel palju juhte, kes maadlevad samade probleemide ja teemadega. Ja loodetavasti oleme suutnud välja murda programmi lõpuks üksi vastutava juhi mõtteviisist, kes oskab jagada vastutust oma tiimiga, kaasata oma tiimi kõikidesse olulistesse otsustesse ning on tekitanud tiimis tunde, et iga inimene on oluline ning oskab kõikide tiimiliikmete tugevusi kõige paremal viisil organisatsiooni hüvanguks rakendada. Kõige selle tulemusel olen kindel, et juhi enda silm särab rohkem, ta on ise rahulolevam ning õnnelikum ning nii tiim kui organisatsioon toob paremad tulemusi.