Positiivne töökultuur – võimalik reaalsus või tabamatu ükssarvik?

Täna on sõbrapäev – kas teie meeskond tähistab seda kolleegidena või sõpradena? Tööalased suhted võivad motiveerida ja ühendada, kuid kust jookseb piir, et liiga lähedane läbisaamine ei saaks tööle kahjulikuks? Juhtidel on siin kanda keeruline, kuid oluline roll.

Hea läbisaamine kolleegidega muudab tööpäevad meeldivamaks, kuid kas tööl leitud sõprus aitab või segab professionaalsust? Mõni hoiab töö- ja eraelu rangelt lahus, teine leiab just töökohalt eluaegseid sõpru. Kust jookseb tasakaalu piir?

Hea sõber on kulda väärt, aga kui sõbrast saab töökaaslane, võib ka tugevaim sõprus murenema hakata. Seda tasuks meeles pidada, kui on soov sõpra enda juurde tööle kutsuda või talle kandideerimiseks soovitus anda.

Head suhted töökohal on eduka tiimitöö alus, seega pole haruldased juhud, kus juht hakkab ühel hetkel osa alluvatega läbi saama niivõrd hästi, et suhet võib pidada sõpruseks. Kuigi juhi ja alluva sõprus ei ole iseenesest probleem, seab see juhile kohustuse olla oma otsustes ja käikudes veelgi objektiivsem ja läbipaistvam.

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.