Majandusteadlane Raul Eamets selgitab, miks eile avaldatud rekordilisena näiv töötute arv võib anda eksitava pildi olukorrast tööturul. Tema sõnul viitavad nii töötukassa registreeritud andmed kui ka teised makronäitajad pigem stabiilsusele ja majanduse elavnemisele. Ühekordsetes küsitlusuuringutes põhinevaid tippnäite tuleb tema hinnangul võtta ettevaatusega – paanikaks põhjust ei ole.
Kuu ajaga vähenes töötute arv enam kui 2400 võrra ning aprilli viimasel päeval oli töötukassas kirjas alla 47 300 töötu. Veel aasta tagasi aprilli lõpus oli töötukassale endast märku andnud 51 900 inimest.
Ees ootab eriti konkurentsitihe hooajatööde kevadperiood!
CV.ee andmetel on kandideerimiste arv aasta alguses kasvanud 50%, kuid tööpakkumiste hulk pole muutunud. Kõige haavatavamad on noored ja vanemaealised, kelle töövõimalused võivad veelgi kitseneda.
Eesti majandus on langusest välja tulemas, kuid töötasude kasv jääb aeglasemaks kui naaberriikides. Samal ajal seab inflatsioon töötajate ostujõule uued väljakutsed. Millised muutused võivad ees oodata tööturgu?
Tööjõukulud kasvavad eri sektorites väga erinevas tempos. Bigbanki peaökonomist Raul Eamets selgitab, et palgatõus on olnud kiireim haldus- ja abitegevustes ning finantssektoris, samas kui tööstuses ja kaubanduses on kasv olnud tagasihoidlik.
PwC Eesti personalijuhi Alice Ligi sõnul on noorte tööturule sisenemine tööandjate jaoks paras proovikivi – neil on hoopis teistsugused ootused kui varasematel põlvkondadel.