Palgavaikus ei tähenda rahulolu – vaikimine on märk probleemist
Kuigi töötajad ootavad aina enam avatust, valitseb Eesti töökultuuris visalt vaikiv kokkulepe, et rahast ei räägita. Värske uuring näitab, et teadmatus kolleegide palkade kohta tekitab kibestumist, demotiveerib ja kasvatab lahkumisriski.
Eestis on palgavaikus justkui kollektiivne kokkulepe, millest keegi ei räägi – kuid kõik tunnevad ja maksavad kallist hinda. Uuringust selgub üheselt, et töötajad on vaikimisest väsinud. Enamik töötajatest ei tea täpselt, kui palju nende kolleegid sarnasel ametikohal teenivad, kuid ootused läbipaistvama palgainfo kohta on kõrged.
Tallinna Ringkonnakohtu värske otsus tuletab tööandjatele meelde, et kui boonus on kujunenud töötaja igakuiseks sissetuleku osaks, saab selle muutmist käsitleda töötasu ühepoolse vähendamisena – ja see on lubatav vaid poolte kokkuleppel.
Vaata, mida arvasid vastajad Palgajuttude küsimuse peale!
Personalijuhtide seas laialdast tähelepanu pälvinud postitus Palgajuttude lehel sai kiiresti ligi 100 kommentaari. Mis inimestel siis tegelikult seoses töökuulutustes palganumbri näitamisega hinge peal on?
Palk on, teadagi, üks intiimsemaid teemasid tööelus – sellest räägitakse vähe, vahel sosinal ja tihti ainult siis, kui midagi on valesti. Ometi mõjutab palgaga rahulolu töötaja motivatsiooni, lojaalsust ja valmisolekut jääda või lahkuda.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.