Kõrge palk tervishoiutöötajat avalikus sektoris ei hoia
Eestis teenivad arstid ja õed avalikus sektoris erasektorist enam, kuid see ei hoia neid lahkumast – põhjuseks on ületöötamine, süsteemi ebapüsivus ja paremad tingimused erakliinikutes, selgub Arenguseire Keskuse värskest raportist.
Erakliinikute paremad töötingimused ja mõistlikum töötempo meelitavad tervishoiutöötajad avalikust sektorist ära hoolimata suuremast palganumbrist.
Foto: Pixabay
Teistes riikides liiguvad tervishoiutöötajad erakliinikutesse suurema töötasu tõttu, kuid Eestis ületab avalikus sektoris teenitud tulu erasektoris makstavat töötasu, toob Arenguseire Keskus välja uues lühiraportis “Tervishoiutöötajate liikumine era- ja avaliku sektori vahel”. Pikaajaliselt ei ole aga tegemist jätkusuutliku olukorraga.
Eestis on tervishoiutöötajate puudus aasta-aastalt süvenenud. Samal ajal on muutunud ka ootused tööandjatele – noorem põlvkond väärtustab järjest enam paindlikkust, mis võib kaugtöö võimaluse kõrval tähendada nii tööaja kui ka -koormuse vaba valikut.
OSKA prognoosi järgi jääb Eesti tööturul igal aastal puudu üle 2000 spetsialisti ja oskustöölise. Ilma välistööjõuta seiskuvad võtmesektorid nagu IKT, tervishoid ja tööstus.
Eestis napib üha enam perearste, õdesid ja vaimse tervise spetsialiste, samal ajal kui tervishoiutöötajad töötavad mitmel kohal ja teevad ületunde. Arenguseire Keskuse raport hoiatab: tööjõupuudus võib pikendada patsientide ooteaegu ja vähendada tervishoiusüsteemi võimekust.
Järgneva kümne aasta jooksul on Eestis tarvis umbes 7700 uut tervishoiuspetsialisti. Tasemeõppest lisandub samal perioodil umbes 6400 inimest. Puudujääki ei ole võimalik katta koolituskohtade arvu suurendamisega, tarvis on süsteemseid töökorralduslikke muudatusi, selgub Kutsekoja OSKA uuringust.