Töövaidlus | Diivan palga asemel ja raha isiklikult pangakontolt?

Töökiusamine ja ebaõiglane kohtlemine ei ole lihtsalt ebameeldivad kogemused – need võivad kahjustada nii vaimset kui ka füüsilist tervist ning mõjutada töösooritust. Mida saab töötaja teha, kui tunneb end töökeskkonnas halvasti? Kelle poole pöörduda ja milliseid samme astuda?

Paljudel tööandjatel, aga ka tööle kandideerivatel inimestel tekib aeg-ajalt küsimus, milliseid andmeid tohib tööandja kandidaadilt küsida ja milliseid mitte. Sellele olulisele küsimusele annavad vastuse advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat Kaia Kuusler ja vanemjurist Kadri Levand.

IT-sektoris on muutunud normiks töötasu maksmine krüptovaras, kuid õiguslikult pole asi nii lihtne ning tehing võib olla suisa tühine.

Palga määramine „kõhutunde“ järgi võib viia tõsiste õiguslike tagajärgedeni. Kui tööandja ei suuda põhjendada, miks kaks sarnase töö tegijat saavad erinevat palka, võib see viia diskrimineerimisvaidluse ja kahjunõudeni. Andmepõhine lähenemine aitab selliseid riske ennetada.

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.