Töövaidlus | Diivan palga asemel ja raha isiklikult pangakontolt?
Töötaja esitas viimistlusfirmale hulga nõudmisi: tõendada töösuhte olemasolu, tunnistada diskrimineerimist, maksta välja hüvitis ja saamata jäänud palk. Töövaidluskomisjon asus töötaja poolele, aga kõike soovitut ta ei saanud.
Töövaidluskomisjon asus töötaja poolele, kuid moraalset hüvitist ta ei saa: stress ja terviseprobleemid võisid olla seotud isikliku suhte lagunemisega, mitte juhi tegudega, leidis komisjon.
Foto: Pixabay
Töötaja nõudis ka, et tööandja hüvitaks talle moraalse kahju ebavõrdse kohtlemise eest tuhande euro ulatuses, kirjutab Äripäev.
Töökiusamine ja ebaõiglane kohtlemine ei ole lihtsalt ebameeldivad kogemused – need võivad kahjustada nii vaimset kui ka füüsilist tervist ning mõjutada töösooritust. Mida saab töötaja teha, kui tunneb end töökeskkonnas halvasti? Kelle poole pöörduda ja milliseid samme astuda?
Paljudel tööandjatel, aga ka tööle kandideerivatel inimestel tekib aeg-ajalt küsimus, milliseid andmeid tohib tööandja kandidaadilt küsida ja milliseid mitte. Sellele olulisele küsimusele annavad vastuse advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat Kaia Kuusler ja vanemjurist Kadri Levand.
Palga määramine „kõhutunde“ järgi võib viia tõsiste õiguslike tagajärgedeni. Kui tööandja ei suuda põhjendada, miks kaks sarnase töö tegijat saavad erinevat palka, võib see viia diskrimineerimisvaidluse ja kahjunõudeni. Andmepõhine lähenemine aitab selliseid riske ennetada.
Sobiva sündmuspaiga leidmine, mis oleks parajas kauguses linnakärast, kuid samas hästi ligipääsetav ja kaasaegsete võimalustega, pole lihtne ülesanne. Veelgi keerulisemaks muutub see siis, kui soov on ühendada seminar või koolitus millegi meeldejäävaga – näiteks looduses liikumise, ühiste tegevuste ja kvaliteetajaga. Selline koht on aga täitsa olemas.