Üks vale küsimus ja töövestlusest saab töövaidlus!

Värbamisprotsessis püüavad tööandjad kandidaatide kohta võimalikult palju teada saada, kuid seadus seab selged piirid, milliseid andmeid võib koguda. Kus lõpeb tööandja õigus ja algab kandidaadi privaatsus, selgitavad advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co advokaadid.

Eesti ettevõtted rikuvad süsteemselt andmekaitset puudutavaid reegleid, mis peagi võib kaasa tuua sellega seotud trahvisummade suure tõusu.

Kui nn mees-ja-koer-tüüpi ettevõtted välja jätta, siis eelduslikult ei ole ühtegi ettevõtet, kes ei puutuks oma igapäeva tegevuses kokku uute töötajate värbamisega. Teadlikkus, läbipaistvus, järjepidevus (dokumenteerimine) ja turvalisus võiksid olla iga ettevõtte baasväärtused. Niisamuti moodustub neist andmekaitseline hügieen. Viimane on muutumas järjest olulisemaks mõõdupuuks ihaldusväärsema tööandja kuvandis.

Tehisaru abil loodud süvavõltsingute kuritarvitamise mõju on järjest laiahaardelisem. Kuidas end kaitsta?

Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.