Üks vale küsimus ja töövestlusest saab töövaidlus!

Värbamisprotsessis püüavad tööandjad kandidaatide kohta võimalikult palju teada saada, kuid seadus seab selged piirid, milliseid andmeid võib koguda. Kus lõpeb tööandja õigus ja algab kandidaadi privaatsus, selgitavad advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co advokaadid.

Eesti ettevõtted rikuvad süsteemselt andmekaitset puudutavaid reegleid, mis peagi võib kaasa tuua sellega seotud trahvisummade suure tõusu.

Kui nn mees-ja-koer-tüüpi ettevõtted välja jätta, siis eelduslikult ei ole ühtegi ettevõtet, kes ei puutuks oma igapäeva tegevuses kokku uute töötajate värbamisega. Teadlikkus, läbipaistvus, järjepidevus (dokumenteerimine) ja turvalisus võiksid olla iga ettevõtte baasväärtused. Niisamuti moodustub neist andmekaitseline hügieen. Viimane on muutumas järjest olulisemaks mõõdupuuks ihaldusväärsema tööandja kuvandis.

Tehisaru abil loodud süvavõltsingute kuritarvitamise mõju on järjest laiahaardelisem. Kuidas end kaitsta?

Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.