Eesti tööturg seisab teist aastat paigal ning muutusi tööpuuduse paranemise taga tasub otsida sellest, et inimesed lihtsalt lõpetavad töötamise.

- Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar prognoosib käesolevaks aastaks veidi alla 6 protsendi suurust palgakasvu.
- Foto: Liis Treimann
Tööpuudus püsis pea terve eelmise aasta vältel 7,5% ehk samal tasemel kui aasta varem. Registreeritud töötus on kahanenud juba üle kahe aasta ning ka tööjõu-uuringul põhinev tööpuuduse hinnang langes aasta viimases kvartalis 6,4%ni. Vähenemine ei tulenenud suuremast hõivest, vaid hoopis tööturul aktiivselt osalevate inimeste arvu kahanemisest, kirjutab Eesti Pank värskes tööturu uuringus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi Eesti majandus on hakanud näitama esimesi taastumise märke, püsib tööturg ebakindlas ooteasendis: uusi töökohti ei looda, sest ettevõtted katavad kasvava toodangumahu kriisi ajal alles jäetud „peidetud“ töötajatega.
Eesti on rahvusvahelistes võrdlustes tipus kõrgharidusega töötajate osakaalu poolest, kes teevad tööd, mis ei eelda kõrgemat haridust. Kurb ja kulukas, kirjutas Parempoolsete juhatuse liige Andres Kaarmann Äripäevas.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, kuid vajadus inimeste järele ei kao – see muutub. Biuro müügijuht Paul-Markus Orav selgitab, miks tööjõuvajadus pigem kasvab uues võtmes.
Maailma tööandjad palkavad nelja aasta kiireimas tempos, kuid Euroopa ettevõtted püsivad ettevaatlikud. Eesti tööandjad seisavad silmitsi vastuoluliste signaalidega, mis muudavad värbamise keeruliseks.
Kui töö viib inimesed iga päev kontoris kokku, siis on keskkonnavahetus see, mis aitab lauale tuua uued ideed ja energia. Pärnu ning Pärnumaa on selleks õige koht – see on piisavalt kompaktne, et oleks lihtne liikuda, kuid argirutiinist eemaldumiseks siiski värske ja erinev.