20 aastat Eesti juhtide kõrval: Eesti majandus kihutas ja Äripäev alustas juhtide koolitamist
Äripäeva Koolituskeskus alustas 2006. aastal teekonda, millest on tänaseks kasvanud Äripäeva Akadeemia. Kahekümne aastaga on muutunud Eesti majandus, juhtide töölaud, koolitusteemad ja õppimise viisid. Üks on aga püsinud: vajadus saada uusi teadmisi inimestelt, kelle kogemus aitab paremaid otsuseid teha.
Loe AI kokkuvõtet
Äripäeva Akadeemia tähistab 20. juubelit: 2006. aastal kiire majanduskasvu ajal alustanud Äripäeva Koolituskeskusest on saanud püsiv osa Eesti ettevõtluskultuurist. Esimene koolitaja Alexander Kotchubei ütleb, et kuigi juurde on tulnud tehisintellekt, hübriidõpe ja uued töövormid, on juhtimise põhiküsimused jäänud samaks: kuidas inimesi mõista ja hästi juhtida. Püsiv väärtus on ka kontaktide loomine ja teiste kogemusest õppimine.
Tänavu tähistab Äripäeva Akadeemia 20. juubeliaastat. Äripäeva Koolituskeskus alustas oma teekonda 2006. aastal. Tänaseks oleme saanud loomulikuks osaks Eesti ettevõtluskultuurist.
Kahekümne aasta sisse mahub väga palju: muutunud on ettevõtted, tehnoloogia ja juhtimise tööriistad, koolitusruumi kõrvale on tulnud veebikoolitused, hübriidõpe ja tehisintellekt, kuid ometi kõlavad paljud küsimused, millega juhid ja spetsialistid täna koolitusele tulevad, üllatavalt tuttavalt.
Äripäeva esimese koolitaja Alexander Kotchubei meenutab nii esimest koolitust, toonaseid osalejaid kui ka seda, mis on koolitusmaailmas 20 aastaga muutunud.
Milline oli ettevõtlusmaailm 2006. aastal?
Et mõista, millisesse aega Äripäeva Koolituskeskus sündis, tasub korraks minna tagasi 2006. aastasse.
Eesti oli olnud vaid kaks aastat Euroopa Liidu liige ja majandus elas läbi erakordselt kiire kasvu aega. Eesti Panga andmetel kasvas reaalne SKP 2006. aastal lausa 11,8%. Investeeringud kasvasid 14,7%, eratarbimine 15,4% ja keskmine brutopalk 15,8%.
Tööturg oli samuti väga aktiivne. Statistikaameti info alusel ulatus 2000. aastal töötuse määr 13,6 protsendini, siis 2006. aastaks oli see langenud 5,9 protsendini. Keskmine brutokuupalk oli 2006. aastal 9407 krooni ehk tänases vääringus ligikaudu 601 eurot.
See oli kiire kasvu, investeerimise ja suure optimismi aeg. Euroopa Liiduga liitumisele järgnenud aastatel kiirenes Eesti kaupade eksport märkimisväärselt ning tugev sisenõudlus kasvatas eriti teenindus- ja ehitussektorit. Samal ajal valmistus Eesti euro kasutuselevõtuks – 2006. aastal loodeti veel, et euro võiks Eestisse jõuda märksa varem, kuigi inflatsioonikriteerium lükkas selle plaani lõpuks edasi.
Just sellises Eestis alustas tegevust Äripäeva Koolituskeskus. Ettevõtted kasvasid, inimesed liikusid kiiresti uutesse rollidesse ning koos sellega kasvas vajadus juhtimis- ja erialaste teadmiste järele.
Esimene koolitus rääkis inimestest – nagu paljud koolitused tänagi
Äripäeva esimese koolitaja Alexander Kotchubei meenutuste järgi kandis esimene koolitus üsna ambitsioonikat nime „Erinevate psühholoogiliste inimtüüpide juhtimine“ ning tugines neurolingvistikale.
Kotchubei sõnul on huvitav vaadata, kui vähe on osa juhtimise põhiküsimusi tegelikult kahe kümnendiga muutunud. Terminid vahetuvad, fookused liiguvad ja uued põlvkonnad jõuavad tööturule, kuid juhtidel tuleb endiselt mõista inimesi, suhteid ja erinevaid käitumisviise.
„Need teemad on igavesed,“ ütleb Kotchubei. Tema sõnul võivad nimetused ja sihtrühmad ajas muutuda, kuid lõpuks räägime ikka paljuski samadest juhtimise põhiküsimustest.
Hetkel kuum
See on ehk üks huvitavamaid paralleele 2006. ja 2026. aasta vahel. Tänase juhi töölauale on lisandunud tehisintellekt, hübriidtöö, uued põlvkonnad ja pidevalt muutuv tehnoloogia, kuid küsimus „Kuidas inimesi hästi juhtida?“ ei ole kuhugi kadunud.
Koolitus ei olnud juba 20 aastat tagasi ainult teadmiste saamise koht
Kotchubeile on esimestest Äripäeva koolitustest jäänud meelde veel üks detail. Üks osaleja pani koolitusele saabudes esimese asjana lauale oma visiitkaardid. Põhjus oli lihtne: kontaktide loomine.
See väike mälestus kirjeldab hästi üht koolituste väärtust, mis on püsinud tänaseni: koolitusele ei tulda ainult koolitajat kuulama, sinna tullakse kohtuma teiste sama valdkonna inimeste, juhtide ja spetsialistidega, vahetama kogemusi ning looma suhteid, millest võib olla kasu veel aastaid hiljem.
Kui 2006. aastal käis see visiitkaartide abil, siis täna lisanduvad LinkedIn ja digitaalsed kogukonnad. Inimeste vajadus teiste kogemusest õppida pole aga kadunud.
Mis saab koolitustest järgmise kümne aasta jooksul?
Ka tulevikku vaadates ei usu Kotchubei, et koolituste põhiolemus kardinaalselt muutub. Muutuvad teemad, mis peegeldavad oma aja vajadusi, muutuvad koolitajad ja kindlasti ka õppevormid. Ruumid võivad olla teistsugused ning tehnoloogia mängib õppimises järjest suuremat rolli.
Kui Kotchubeilt küsida, milline inimene oleks Äripäeva koolitus siis, kui sellele saaks anda inimkuju, vastab ta, et kindlasti ei oleks see tavaline inimene tavalise soengu ja mütsiga. Pigem kujutaks ta Äripäeva koolitusi mütoloogilise tegelasena – millegi erilise ja ajas kestvana.
See kujund sobib hästi ka Äripäeva Akadeemia 20. juubeliaastat kirjeldama. 20 aastat tagasi alustasime koolitustega ajal, mil Eesti ettevõtted kasvasid enneolematu kiirusega. Täna on majanduskeskkond teistsugune ja väljakutsed teised, kuid vajadus teadmiste, kogemuste ja heade kontaktide järele on sama.
Enimloetud
1
Tervisekontrolli tähtaeg pikeneb, joobekontrollil selged reeglid. Vaata, mis veel muutub.
2
3
Miks makstakse personalivaldkonnas ühele 2000 ja teisele 5800 eurot?
5
Viimased uudised
Tervisekontrolli tähtaeg pikeneb, joobekontrollil selged reeglid. Vaata, mis veel muutub.
Üritused
Hetkel kuum
Miks makstakse personalivaldkonnas ühele 2000 ja teisele 5800 eurot?
Tervisekontrolli tähtaeg pikeneb, joobekontrollil selged reeglid. Vaata, mis veel muutub.
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele