Mida tõi endaga kaasa 2018. aasta mais jõustunud uus EL andmekaitsemäärus (GDPR) ja kuidas see mõjutab personalitööd?
2018. aasta 25. mail jõustunud uus Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR – General Data Protection Regulation) on kõige olulisem andmekaitsemäärus viimase 20 aasta jooksul ja see mõjutab otseselt ka Eestis tegutsevaid ettevõtteid. Kuidas uus määrus puudutab personalitööd ja personalitöötajaid ning mida see endaga kaasa toob.
Iga ettevõte kogub moel või teisel andmeid füüsiliste isikute kohta ja pole vahet, kas andmed kuuluvad klientidele või töötajatele. Seepärast peavad kõik ettevõtted aru saama, millised on määruse raames nende õigused andmeid töödelda ja kohustused füüsiliste isikute ees andmete turvalisust tagada. Personalitöötajad puutuvad töötajate isikuandmetega kokku alates töösuhte sõlmimisest ja lõpetades selle lõppemisega. Uus määrus seab siiski personalitöötaja ette hulga vastakaid küsimusi, olgu või näiteks see, kas töötaja lapsele jõulupaki ostmiseks peab nõusolekut küsima, kas isikukaartide info on isikuandmed või millal isikuandmete kogumiseks luba tarvis ei ole.
Veebiseminari viib läbi
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor ja jurist
Gaabriel Tavits.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisainfot veebiseminaride kohta saab küsida Liina Aru käest (
[email protected]).
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”