Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Järelvaadatav: Mida peab personalijuht teadma uuest andmekaitse seadusest?
Mida tõi endaga kaasa 2018. aasta mais jõustunud uus EL andmekaitsemäärus (GDPR) ja kuidas see mõjutab personalitööd?
Järelvaadatav: Mida peab personalijuht teadma uuest andmekaitse seadusest?
2018. aasta 25. mail jõustunud uus Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR – General Data Protection Regulation) on kõige olulisem andmekaitsemäärus viimase 20 aasta jooksul ja see mõjutab otseselt ka Eestis tegutsevaid ettevõtteid. Kuidas uus määrus puudutab personalitööd ja personalitöötajaid ning mida see endaga kaasa toob.
Iga ettevõte kogub moel või teisel andmeid füüsiliste isikute kohta ja pole vahet, kas andmed kuuluvad klientidele või töötajatele. Seepärast peavad kõik ettevõtted aru saama, millised on määruse raames nende õigused andmeid töödelda ja kohustused füüsiliste isikute ees andmete turvalisust tagada. Personalitöötajad puutuvad töötajate isikuandmetega kokku alates töösuhte sõlmimisest ja lõpetades selle lõppemisega. Uus määrus seab siiski personalitöötaja ette hulga vastakaid küsimusi, olgu või näiteks see, kas töötaja lapsele jõulupaki ostmiseks peab nõusolekut küsima, kas isikukaartide info on isikuandmed või millal isikuandmete kogumiseks luba tarvis ei ole.
Töö- ja turvajalatseid tootva Soome ettevõtte Sievi Jalkine OY Baltikumi müügijuht Ülar Verev ütleb, et väga paljudes valdkondades on oluline pöörata igapäevatöö käigus tähelepanu töötajate turvalisusele ja ka sellele, milliste omadustega töö- või turvajalatseid kantakse.
Sellest üksi ei piisa, et ettevõtte visioon ja väärtused ärkavad ellu turundusosakonnas ja juhtkonna kabinetis. Nii võivad nad jääda vaid “kenadeks sõnadeks seinal”.