Õpi- ja töörändesse panustamine on kasulik nii inimesele kui riigile
Koroonapandeemiast tuleneva majanduskriisi valguses on aktuaalseteks teemadeks tõusnud nii tööpuudus kui ka töörändega seonduv. Euroopa riigid on aastakümneid panustanud nii õpi- kui töörändesse, et tugevdada inimeste karjääriväljavaateid.
Kõige laiem eesmärk õpi- ja töörändesse panustamisel on suurendada riikidevahelist mõistmist, koostööd ning rahu kogu maailmas. Õpirännet soodustatakse eeskätt põhjusel, et õpirände kogemusega inimesed, eriti noored, on tunduvalt parema kohanemisvõimega, julgemad ja kultuuridele avatumad ning nende eneseteostus ja -areng nii tööl kui ka eraelus on seega edukam. Paraku on koroonakriisi taustal teema tõstatunud valdavalt negatiivse nurga alt ja teenimatult jääb varju selle positiivne pool.
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”
Enimloetud
1
Lisatud Bigbanki peaökonomisti kommentaar!
2
Tavalise töönädala juurde naasmine ei kaota paindlikkust töökorralduses!
4
Viimased uudised
Lisatud Bigbanki peaökonomisti kommentaar!
Üritused
Hetkel kuum
Tavalise töönädala juurde naasmine ei kaota paindlikkust töökorralduses!
Kas nüüd võetakse ka töötutelt raha ära?
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele