Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vandeadvokaat: uus olukord tõotab töövaidlusi
Tänaseks peavad tööandjad esitama COVID-19 käsitleva riskianalüüsi. Vaktsineerimata töötajaga kaasnevad tööandjale uued kohustused, kirjutab advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Anna Liiv.
Septembrist jõustuv riigi nõue kümnetelt tuhandetelt ettevõtetelt riskianalüüs koostada ja see tööinspektsioonile edastada on nügimiste nügimine, ütles Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Kui inimene on ettevõtte ainus töötaja ja ka juhatuse liige ning ta sai Tööinspektsioonilt teavituse, et peab esitama enda töökeskkonna riskianalüüsi Tööelu infosüsteemi, siis kas ja millisel eesmärgil tal seda teha tuleb? Asja selgitab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.
Alates 27. juulist saadab Tööinspektsioon tööandjatele meeldetuletusi, et tööandjal on kohustus koostada riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastada see kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13(4) lõige 7), kirjutab Tööelu portaal.
Töötajate heaolust rääkides jõuab jutt tihti töökoormuse, juhtimise, paindlikkuse ja vaimse terviseni. Palju vähem tähelepanu saab aga keskkond, kus inimene suure osa oma tööpäevast veedab. Nii võib näiteks halvasti planeeritud kontor suurendada stressi, väsimust ja töökatkestuste hulka, kuid hästi läbimõeldud töökeskkond see-eest keskendumist toetada, suurendada kuuluvustunnet ning produktiivsust.