Heleri Michalski: seitse põhjust, miks tööandjana soosida digirändlust
Digirändlus ehk töötamine välisriigist on põnev elamise viis, millest ka tööandjad võiksid profiiti lõigata, kirjutas Äripäevas kolumnist, kommunikatsiooniekspert, tööelu kogemusnõustaja ja meditatsiooniõpetaja Heleri Michalski.
“Tööandjate põhihirm – ja seda täiesti põhjendatult – on see, et rändtöötavad meeskonnaliikmed „viilivad“ ja teevad vaid nõutud miinimumi,” kirjutab Äripäeva kolumnist Heleri Michalski. Kuid julgustab: “Üldlevinud arvamus, et rändtöötajad pigem puhkavad, kui töötavad, tundub olevat rohkem müüt.”
Foto: Marko Krusel
Digirändlus (diginomaadlus), kaugtöö, workation ning muud koroonajärgsel ajastul hoogu saanud töönähtused tekitavad järjest enam diskussiooni. Seda nii tööõiguse vaatenurgast, aga ka näiteks seepärast, et nende kohta ei ole veel kujunenud üheseid termineidki.
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.