Palgajuttude looja: Eesti tööelu valusamaid pingeallikaid on palgavaikus
Iga kord, kui hea spetsialist tunneb, et tema pingutus ei loe, kaotab jõudu ka majandus. Motiveeritud inimene on Eesti järgmine majandusreform, kirjutab sotsiaalmeediakonto Palgajuttude looja Birgit Ruunik Äripäeva arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud loos.
Me räägime viimasel ajal üha suurema entusiasmiga robotitest, tehisintellektist ja uuest hoost majanduses, justkui oleks tehnoloogia meie ainus päästerõngas. Miskipärast väldime järjekindlalt küsimust, mis peaks kõlama kõige valjemini: kas inimesed, kellelt me ootame innovatsiooni, on üldse motiveeritud seda looma?
Me võime anda ettevõtetele maailma parimad tööriistad, aga kui nende taga istub inimene, kelle sisemine leek on kustunud, siis ei juhtu midagi. Eesti majanduse tegelik risk on inimeste motivatsiooni aeglane ja vaikne kadumine.
“Lõpuks pole sel vahet”
Kuna vean sotsiaalmeedias kontot Palgajutud, jagavad inimesed minuga sageli oma tööelu mõtteid. Hiljuti kirjutas mulle üks IT-spetsialist. Ta ei otsinud uut töökohta ega põgenenud läbipõlemise eest. Ta tahtis lihtsalt aru saada, miks ta enam ei tunne rõõmu tööst, milles ta objektiivselt on väga hea.
Ta ütles, et teeb tööd hingega ja lahendab keerulisi probleeme. Ometi ei peegeldu see tunnustuses ega palgas. Tagasiside juhilt on küll tehniliselt korrektne, kuid inimlikult tühi. Palgaläbirääkimistele mõtlemine tekitab temas lausa piinlikkust. Justkui peaks vabandama selle eest, et ta on oma töös hea.
Seotud lood
Kas sinu organisatsiooni palgasüsteem peab läbipaistvuse ajastule vastu? Uued reeglid ei küsi, kas oled valmis – need lihtsalt tulevad.
Värske statistika paljastab Eesti personalijuhtimise valdkonna selged trendid: tegemist on jätkuvalt tugevalt naiste pärusmaaga, kus karjääri rahaline tippvorm saavutatakse keskeas, kuid kus tipptegijate palganumbrid ulatuvad julgelt üle 8000 euro piiri.
Ökonomistide hinnangul loob aeglustuv inflatsioon Eestis eeldused, et palgakasv hakkab taas inimeste ostujõudu parandama. Samal ajal süvenevad regionaalsed erinevused tööturul ja palkades, mis tähendab, et majanduse paranemisest ei saa kõik piirkonnad võrdselt osa.
Sageli arvatakse, et palgatõus on parim viis töötajaid motiveerida. Uuringud näitavad, et palgatõus tõstab rahulolu kiiresti, kuid selle mõju kestab tihti vaid mõne kuu.
Masinõpe pole enam ainult andmeteadlaste ega IT-spetsialistide pärusmaa – see on muutumas keskseks oskuseks paljudes tehnilistes valdkondades. Insenerid ja spetsialistid, kes oskavad masinõpet rakendada, loovad lisaväärtust nii oma tööle kui ka kogu ettevõttele.
Enimloetud
3
Soomes kaob 200, Rootsis 215 töökohta
4
5
Viimased uudised
Soomes kaob 200, Rootsis 215 töökohta
Kuidas uurida tööõnnetusi ja kuidas usalduslik õhkkond aitab ohutut töökeskkonda luua?
Üritused
Hetkel kuum
Üllatuslik: mõni signaal valdkonnas on märksa valjem, kui arvata oskaks. Kiirülevaade ootab artikli lõpus!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele