Põlev Euroopa lõhestab Eesti poliitikuid välistööjõu teemal. “Oleme ettevõtjate nõudmisel liikunud vales suunas”

Eesti ettevõtjate vajadus välistööjõu järele põrkus Äripäeva raadio debatis nõudmisega piirata odava tööjõu sissevedu. Kui EKRE näeb lahendusena automatiseerimist ja rangemaid rändereegleid, siis sotsiaaldemokraatide esindaja rõhutas oskustöötajate vajadust ja kohalike väljaõpetamist.

Lähenevate riigikogu valimiste erisaade “Poliitikute töölaud” pühendus seekord Prantsusmaal ja mujal Lääne-Euroopas puhkenud, kohati vägivaldseks muutunud rahutustele ning poliitilistele otsustele, mis aitaksid sarnaseid arenguid Eestis ära hoida. Otse-eetris väitlesid riigikogu liikmed Anti Poolamets Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE) ja Züleyxa Izmailova Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE).

Välistööjõu kaasamine, ettevõtete tootlikkus ja Eesti tööturu tulevik tõid esile märkimisväärsed erimeelsused.

Poolamets ja Izmailova olid küll ühel meelel, et Eesti vajab rohkem kvalifitseeritud töötajaid, kuid vaated erinesid selles, kui avatuks peaks riik sisserände jätma ja kuidas tööandjate vajadustele vastata.

Poolamets: isu odava tööjõu järele ei kao

Poolametsa hinnangul on Eesti liikunud odava välistööjõu kaasamisel vales suunas. Ta viitas rändeeksperdi Kert Valdaru hiljuti Postimehes ilmunud käsitlusele ning kritiseeris otsust leevendada välistöötajate palkamisega seotud palganõudeid.

“Meie [EKRE – toim] olemegi seadnud eesmärgiks reguleerida palganõude järgi, et me ainult ikkagi korralikku, kvalifitseeritud, kõrgepalgalist tööjõudu võime siis ajutiselt endale appi võtta,“ ütles Poolamets.

Tema sõnul on probleem selles, et ettevõtjatel on pidev huvi odavama tööjõu vastu ning riik peaks seda suunda muutma. Poolamets nimetas näiteks Usbekistanist ja Kasahstanist töötajate toomist ning leidis, et välistööjõu kasutamise võimalusi reguleerivates õigusaktides tuleks erandeid vähendada. "Odava tööjõu järele mõned ettevõtjad kunagi oma isu ei kaota. Mitte kunagi,“ ütles ta, lisades, et riigi ülesanne on suunata ettevõtteid tootlikkust kasvatama.

Poolametsa hinnangul tuleb investeerida tehnoloogiasse ja automatiseerimisse, et sama töö saaks tehtud väiksema inimtööjõu vajadusega. Ta põhjendas oma seisukohta ka Eesti tootlikkuse mahajäämusega OECD keskmisest.

Izmailova: lahendus peitub (kutse)hariduses

Izmailova nõustus osaliselt, et tööandjate soov saada pidevalt odavamat tööjõudu ei saa olla tööturupoliitika ainus lähtekoht. Samas ei toetanud ta mõtet piirata kvalifitseeritud välistöötajate saabumist üldise sisserändevastase lähenemisega.

“Kindlasti on alati selliseid tööandjaid, kes tahavad kogu aeg, et oleks odavam, aga kuskil on piir,“ ütles Izmailova. Tema hinnangul vajab Eesti senisest läbimõeldumat haridus- ja tööjõupoliitikat, mis aitaks koolitada inimesi just nende oskustega, mida majandus vajab.

Izmailova tõi ühe võimaliku lahendusena esile kutseõppereformi. Tema sõnul on oluline, et Eestis õpetataks rohkem neid spetsialiste, keda riigil ja tööandjatel tegelikult vaja läheb. Izmailova osutas ka probleemile, et Eestis hariduse omandanud noored võivad minna välismaale paremini tasustatud tööle. Nii võib riik küll töötajate väljaõppesse panustada, kuid kaotada nad hiljem teiste riikide tööturule. “Pigem tahetakse minna välismaale ära – õpitakse siin, saadakse see haridus ja minnakse tasuvale tööle kuhugi mujale,“ kirjeldas Izmailova üliõpilastelt kuuldud muret.

Tema sõnul vajab Eesti eeskätt tehniliste oskustega töötajaid ja insenere. See tähendab, et tööjõupoliitika ei saa piirduda küsimusega, kui palju inimesi lubada riiki sisse, vaid tuleb vaadata ka haridussüsteemi, palgataset ja seda, kuidas hoida siin väljaõppinud spetsialiste.

Izmailova tõi esile ka Eesti demograafilise olukorra. Rahvastiku vananemise tõttu tuleb tema hinnangul mõelda, kes hakkavad tulevikus riiki ülal pidama ja millist tööd nad teevad.

Mis saab Schengenist?

“Me peame palju targemini läbi mõtlema oma tulevikku, sest tõesti meid ei ole siin palju,“ ütles ta, lisades, et Eestil pole võimalik lihtsalt kopeerida suuremate riikide väga avatud sisserändepoliitikat.

Sisserände arutelu laienes ka Schengeni piirikontrollile. Poolamets toetas ajutise kontrolli taastamist Eesti lõunapiiril ning ütles, et EKRE programmi kuuluks sõjaväestatud piirivalve taastamine. “Piirivalve on esimene kaitsemüür,“ sõnas ta.

Izmailova leidis, et Euroopa-sisene liikumine peaks jätkuma, kuid riik peab paremini jälgima, kust inimesed Euroopasse saabuvad ja kuidas nad edasi liiguvad. Tema hinnangul pole piiride sulgemine iseenesest lahendus, sest kontrolli tagamiseks on vaja ka piisavalt inimesi. "Meil on vaja inimesi juurde. Me ei saa lihtsalt öelda, et paneme sinna kinni ja see tähendab siis seda, et seal peab keegi hakkama valvama,“ ütles Izmailova.

Kuidas ravida noorte vaimset tervist?

Terava vastasseisu tõi ka arutelu noorte rahulolematusest, mis suuresti on Prantsusmaa rahutusteks paisunud meeleavalduste taga. Kuigi noorte vaimse tervise probleem on mõlema poliitiku sõnul olemas, nähakse selle põhjusi ja lahendusi täiesti erinevalt.

Izmailova hinnangul peitub noorte rahulolematus osalt tundes, et poliitikud ei võta nende muresid tõsiselt ega paku tuleviku jaoks usutavaid lahendusi. "Miks ei kõneta parempoolsed ja konservatiivsed jõud enam noori, ongi see, et nad on võtnud ära lootuse ja nad näitavad, et nad ei võta noorte muresid tõsiselt,“ ütles ta.

Noorte jaoks on olulised nii kliimaküsimused kui ka see, kas neil on Eestis tulevikus võimalik toime tulla. Izmailova seostas rahulolematuse ka ühiskondliku ebavõrdsuse kasvuga ning leidis, et hariduslik ebavõrdsus võib probleeme veelgi süvendada.

Lahendusena pidas Izmailova oluliseks noorte murede kuulamist ja nende usalduse taastamist. Ta rõhutas vajadust kiirendada üleminekut taastuvenergiale ning suurendada Eestis toodetava taastuvenergia hulka, et vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja tugevdada energiajulgeolekut.

Poolamets tõi esile noorte vaimse tervise ja kliimaärevuse. Tema sõnul on kliimaärevus noorte seas üks domineerivamaid ning poliitikud võivad seda oma sõnavõttudega võimendada. "Minu meelest peaks poliitikud tõmbama tagasi ja laste paanika õhutamise lõpetama,“ ütles Poolamets. Lisaks rõhutas ta, et Eesti peaks hoidma hariduse taset ega tohiks tema hinnangul katsetada lahendustega, mis vähendavad õpilaste nõudmisi ja õppeedukust.

Poolametsa pakutud lahendus keskendub seega eeskätt poliitikute vastutusele ja haridussüsteemi senise taseme hoidmisele. Ta leidis, et Eesti peab vältima tema sõnul ebasobivaid hariduslikke eksperimente ning säilitama tugevad õpitulemused.

Saadet “Poliitikute töölaud. Riigikogu valimiste erisaade” juhtis Neeme Korv.