Psühholoog puhkamisest ja rabelemisest: ükski töö ei armasta sind vastu
“Mina ei poolda seda, et inimene peaks andma oma vabu tunde selleks, et keegi teine saaks hästi palju rikkamaks,” usub vaimse tervise edendaja ja psühholoog Merilin Mandel.
„See ei ole kestlik, kui inimesed ei saa oma elu elada või ei saa piisavalt puhata,“ rääkis Äripäevale Oskar Kilk, kes juhib Tartus asuvat metallifirmat Torm Metall.
Eestis on läbipõlemine jõudnud tasemele, kus see mõjutab otseselt nii töötajate töövõimet kui ka ettevõtete võimet inimesi hoida. Värske uuringu järgi on 60% töötajatest viimase aasta jooksul kogenud läbipõlemise märke ning enam kui pool on selle tõttu kaalunud töökoha vahetamist.
Psühholoog Rebecca Põldma ütleb, et sügistalvine meeleolulangus pole pelgalt „väsimus“, vaid sageli aladiagnoositud hooajaline depressioon, mis mõjutab otseselt töövõimet. Tööandjad saavad selle varajases märkamises olla kriitilise tähtsusega.
Oktoober on vaimse tervise kuu ja tänasel vaimse tervise päeval (10. oktoober on ülemaailmne WHO vaimse tervise päev (World Mental Health Day) on õige hetk juhina endalt küsida, milline on minu roll oma inimeste vaimse tervise hoidmisel.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.