Tehisintellekt peaks meid tööst vabastama. Aga mis siis, kui see teeb meid hoopis vähem produktiivseks?

Neljas tehisintellektile kõige tundlikumas sektoris töötab Eestis umbes 103 000 inimest ehk 17% kõigist hõivatutest. Pärast aastaid kestnud kiiret kasvu on nende valdkondade tööhõive pöördunud langusse, mis võib viidata AI esimesele mõjule Eesti tööturul, kirjutavad Finantsuudised.

AI toob kontorisse uue mure, sest tehisaru kõige efektiivsem kasutus on temaga rääkimine. “Kõik räägivad kontoris peagi oma arvutiga valju häälega,” ütles Eesti idufirma Lightyear juht Martin Sokk, kellest saab suure tõenäosusega Eesti järgmise miljardifirma üks omanik.

Tehisintellekti ei tasu karta kui inimeste asendajat, vaid rakendada nutika assistendina, mis aitab mahukast infost kiiremini olulise välja sõeluda. Samsung Eesti kommunikatsioonijuhi Saskia Kivi sõnul peab AI vabastama töötajaid mehaanilisest rutiinist, et jätta rohkem aega ise mõtlemiseks ja strateegiliseks tööks.

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.