- ST
Uuring kinnitab: töökoha heaolu on Eesti töömaastikul sama oluline kui palk
Eesti töötajate rahulolu töökohal määravad paljuski tööandja pakutav keskkond ja hüved – lausa 86% töötajatest ütleb, et tööheaolu on nende jaoks sama oluline kui palk.
Teist aastat järjest Stebby poolt läbi viidud “Töökoha heaolu-uuring 2025” keskendub töötajate tagasisidele ja reaalsele olukorrale, mis puudutab tööandja hüvesid ja töötajate soove heaoluks. Uuringus koguti 3499 vastust tööealistelt Eesti elanikelt erinevatest tööstusharudest.
Töökoha heaolu määrab tööturul liikumise
2025. aasta tulemused näitavad, et töötajate jaoks ei ole tööheaolu tore lisapakett, vaid üks olulisim tegur töökoha valikul ja seal ka pikaajalisel jätkamisel.
Koguni 68% vastajatest kaaluks töökoha vahetust, kui tööandja ei panusta töötajate heaolusse ning ligi 40% peab heaolupaketi ja tervisekindlustuse puudumist juba otseseks ohumärgiks. See viitab, et tööheaolu mõjutab otseselt tööturgu, tööjõu liikumist ja ettevõtete edukust.
Kuigi tööandja ei ole ainus, kes vastutab töötaja tervise ja heaolu eest, siis terve töötaja olemasolu ja võimalikult palju tervisemuredele ennetustööd tegev ettevõte hoiab oma töötajaid kauem ning kulutab vähem haiguspäevade katteks. Uuringud kinnitavad, et iga töötaja heaolusse panustatud euro võib tööandjale tuua tagasi kuni kuus eurot.
Töötajate kulud on kordades suuremad kui tööandja panus
Eesti töökoha heaolu-uuringus selgus suur lõhe inimeste enda tervisesse panustamise ja tööandja heaoluinvesteeringute vahel.
Eestis kulutavad töötajad oma heaolu peale keskmiselt 122 eurot kuus. Sellest suudab tööandja keskmiselt kompenseerida 35 eurot kuus.
Kui tööandja panus heaolusse ning tervise- ja sporditoetusesse oleks suurem, siis 68% töötajatest kasutaks seda isiklike heaolukulutuste vähendamiseks ning 32% investeeriks selle omakorda edasi oma heaolusse.
Seega tööandja toetus ei asendaks inimeste panust tervisesse, vaid aitaks leevendada töötaja rahalist survet ning tegeleda veelgi rohkem ennetustööga.
Tööandjate väike toetus on seotud seadusandlusega
Praegune maksuvaba piirmäär töötaja tervise- ja spordikulude katteks tööandjale on 400 eurot aastas (33 eurot kuus) kehtestati 2018. aastal. See aga ei ole kaheksa aasta jooksul kaasas käinud raha väärtusega ning kunagi seatud toetus vastab 2026. aasta ostujõus vaid 21 eurole. Samas 2018. aasta toetuse mõju saavutamiseks tänapäeval peaks olema võimalik tööandja maksuvaba toetus juba 50-55 eurot kuus.
Ühiskondlik teadlikkus ja aja kiire edasiminek on toonud välja valupunkti, et kuigi vajadus ennetuse, vaimse tervise ja liikumise toetamiseks on kasvanud, on riigipoolne raamistik iganenud. Paljudele ettevõtetele jääb see piir liiga madalaks, et pakkuda päriselt toimivaid ja järjepidevaid lahendusi. Samas ei soovita tekitada kõrget erisoodustusmaksu riski, mille maksuvaba piirmäära ületamine kaasa tooks. Seega valitakse tihti tervise- ja sporditegevuste toetus ehk ennetustöö või hoopis ravikindlustus - kahte korraga maksuvaba summa sisse ei mahuta.
Vaimse tervise paradoks: ootus on kõrge, kasutus madal
Uuring toob esile ka vastuolusid võrreldes ühiskondlike trendidega. Kuigi vaimse tervise toetus on töötajate seas üks oodatumaid hüvesid, siis on selle tegelik kasutus ja kasutegur madal. Põhjus ei ole selles, et inimesed ei vajaks või sooviks abi, vaid selles, kuidas vaimse tervise toetust tööandja poolt pakutakse. Sageli on töötajate valikus vaimse tervise teenuse kasutamine mõned korrad aastas kindla teenusepakkuja juures. See omakorda piirab võimalusi selle kasutamiseks nii ajaliselt kui piirkonniti ja needki üksikud korrad jäävad kasutamata.
Hetkel kuum
See tekitab tunde, et toetus on küll olemas, kuid ei kata tegelikku vajadust. Uuring viitab, et vaimse tervise toetamine peaks olema järjepidev ja aastaringne, mitte harv erand.
Heaolu ei võrdu ainult hüvedega – see on ka juhtimiskultuur
Statistika näitab, et üle 75% töötajatest peab mürgist töökultuuri, ebareaalseid ootusi ja piiride eiramist otseseks lahkumise põhjuseks ka siis, kui palk on hea. Ligikaudu 40% peab tööandjat, kes ei panusta töötajate heaolusse, halvaks tööandjaks.
See tähendab, et heaolul ei ole ainult rahalist väärtust, vaid näitab ka juhtide hoolivust, ootusi töökoormusele ja -keskkonna jätkusuutlikkusele.
Eesti eeskujuks juhtimiskultuurilt saab olla Soome
Soome-sarnane juhtimiskultuur tähendab fookust heaolule, mida Eesti tööturg üha enam ootab. See ei tähenda üksnes üksikuid hüvesid, vaid süsteemset lähenemist töötajale, mida ei sildistata sõnadega “boonus” või “motivatsioon”, vaid on osa igapäevasest töökorraldusest.
Töötaja heaolule suunatud kultuur Soomes tähendab keskendumist kolmele alusele: ennetus, töötervishoid ja töökorraldus.
Esiteks on ennetus tähtsam kui tagajärgede lappimine. Soomes on fookus inimeste töövõime hoidmisel võimalikult pikalt, ennetada läbipõlemist, terviseprobleeme ja pikki haiguslehti ning tegeleda probleemidega varakult. See tähendab, et kinnipidamine töötervishoiust, vaimse tervise toest ja töökoormusest on igapäevane strateegia, mitte ainult personaliinimeste üksiküritus.
Teiseks ei ole töötervishoid erakorraline teenus, vaid töökoha loomulik osa. Selles sisaldub regulaarsed tervisekontrollid, kiire ligipääs arstiabile, füsioteraapia, taastusravi ja töö kohandamise võimalus. Jällegi võimaldatakse seda juba enne pikaajaliste probleemide teket.
Kolmandaks on heaolu keskmes juhtimine ja töökorraldus - juhid vastutavad ka inimeste töökoormuse ja jätkusuutlikkuse eest. Normaalne on rääkida töökoormusest, väsimusest ja piiridest. Paindlikkus ja usaldus on sealne osa tavapärasest töökorraldusest.
Muutusi Eestis saab teha nii riik, tööandja kui töötaja
Kuigi Eestis on lubatud tööandjal pakkuda töötajale 400 eurot aastas maksuvabalt tervise edendamiseks, ei paku see enam nii suurt tuge nagu varem. Vaja oleks mõelda muudatustele, et leevendada nii tööandja kui ka kogu riigi peal olevat survet pikalt haige töötajaskonna ja vananeva rahvastiku osas.
Selleks saab leevendada piiranguid ning pakkuda lisaks tagajärgede tegelemisele ka rohkem teadmisi ja võimalusi murede ennetamiseks. Selleks peaks riiklik maksuraamistik tõusma vastavalt ühiskondlikele muutustele, milles tööandja väärtustab rohkem tervet töötajat ning töötajad ise on teadlikumad paremast eluviisist.
Töökohal on võimalik tööandjal mõelda kastist väljaspool lahendusi heaolu kasvuks. Töötajad aga saavad mõelda, kas nad oskavad kõiki pakutavaid lahendusi enda kasuks maksimaalselt kasutada.
Heaolu-uuringu põhjal võib öelda, et töötajate ootus heaolule on endiselt kõrge ja kasvav, kuid murekohad vajavad suuremaid lahendusi. Vaimse tervise ja murede ennetuse tugi on killustatud ja ebapiisav ning ebapädev juhtimiskultuur ja töökeskkond mõjutavad otseselt tööjõu püsimist ja liikumist.
Seetõttu ei ole tööheaolu ainult ettevõtete sisemine teema, vaid laiem konkurentsivõime, tööjõu tervise ja majanduse jätkusuutlikkuse küsimus.
Loe ja laadi alla kogu Stebby töökoha heaolu-uuringu raport SIIT.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele