Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas mina tegelen muutusega või tegeleb muutus minuga?
Viimasel ajal on olnud palju arutelusid juhtimise ja juhi rolli ning muutuva töömaailma ümber.
Üks suurimaid väljakutseid ettevõtetel ja eriti kasvavatel ettevõtetel ning start-up-maailmas on muutused ja muutuste juhtimine. Organisatsioonid kulutavad palju aega, et juhtida erinevaid muutusi, kuid on näha, et tihti jääb tagaplaanile vaatevinkel asjadest, mis hoopiski ei muutu. Selliseid asju on tunduvalt lihtsam selgeks teha ja kaardistada ning nendele keskenduda. See omakorda loob hea aluspinna neile teemadele, mis muutuvad ja vajavad tähelepanu.
Kaks suurimat teemat, mis minu arust ei muutu:
• fookus kliendile – lõppude lõpuks maksavad nad alati meie palga ja on suurim tagasiside kanal meie tööle;
• fookus töötajatele – nemad on need, kelle kaudu klient saab kas hea või halva kogemuse osaliseks.
See tähendab, et järjest rohkem tuleb tegeleda sellega, et me vaataks oma töötajate teekonnale otsa samamoodi, nagu oleme siiani tegelenud oma kliendi teekonna kaardistamisega.
Personalitöö valdkonna kuulutusi vaadates hakkab viimase poole aasta jooksul järjest rohkem silma see, et on hakatud otsima inimesi, kes võtaksidki tervikuna ette kogu töötaja elukaare. See näitab seda, et töötajate hoidmine ja arendamine muutuvas maailmas on kujunemas aina prioriteetsemaks.
Kuna ühe hea teekonna aluseks on juhi ja töötaja suhe, siis on ka selles vallas märgata muutust ühiskonnas. Inimene tunneb üha rohkem, et ta tahab olla tema ise ehk erineda, aina rohkem räägitakse ja rõhutatakse võrdseid võimalusi ning mitmekesisust, paindlikkust jne.
See kõik on viinud selleni, et muutub ka suhtumine juhtimisse. Järjest rohkem räägime kaasatusest ja partnerlusest. Tänu nendele paneme juhtide arendamisel ja värbamisel üha suuremat rõhku enesejuhtimisele ning coaching’ule, oluline on ka võimekus saada hakkama kiiresti muutuvas keskkonnas ning tunda inimest kui tervikut. Kindlasti ei kao kusagile ka äri tundmine ja strateegilise suuna paikapanemine ning analüüsioskus. Selle valguses peame vaatama peale olemasolevatele juhtidele, et leida üles need teemad, mis vajavad arendamist. Ühtlasi tuleb aeg-ajalt küsida – kas samade juhtidega saab teekonda jätkata?
Merje Kärner astub üles 12. septembril toimuval Palga Päeva konverentsil. Teiste teemade ja esinejate kohta saad infot SIIT.
NB! Praegu kehtib veel soodushind.
Seotud lood
Töö- ja turvajalatseid tootva Soome ettevõtte Sievi Jalkine OY Baltikumi müügijuht Ülar Verev ütleb, et väga paljudes valdkondades on oluline pöörata igapäevatöö käigus tähelepanu töötajate turvalisusele ja ka sellele, milliste omadustega töö- või turvajalatseid kantakse.
Enimloetud
1
Meessoost personalijuht teenib 1318 eurot väiksemat palka kui samas ametis naine
4
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
5
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Viimased uudised
Sellest üksi ei piisa, et ettevõtte visioon ja väärtused ärkavad ellu turundusosakonnas ja juhtkonna kabinetis. Nii võivad nad jääda vaid “kenadeks sõnadeks seinal”.
Personalijuht, vaata töötajate digipädevuse hindamise mõõdikuid!
Hetkel kuum
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Töötaja tööstressist põhjustatud läbipõlemise pretsedent olemas.
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele