Kontorimööbli valik algab töö sisu analüüsimisest
COVIDi-järgses maailmas on aina suurem tähelepanu kontoritel ja nende eesmärgipärasusel. Selleks, et eelistada kodutöö asemel teha tööd kontoris, peab kontor pakkuma kvaliteetse töökeskkonnana midagi enamat kui kohtumiskohta.
Kontorimööbli valik on tänapäeval hoomamatult suur, lisaks veel eritellimusmööbel, mida isikupära loomiseks suuremates kontorites palju kasutakse. Õigete valikute langetamise eelduseks on aga tarvis analüüsida, mida saavutada tahetakse. Tänapäeva elukutsed ja nende teenindamiseks vajalikud töökohad erinevad suuresti – hoolimata sellest, et enamik tööd tundub saavat tehtud lihtsalt sülearvuti ja selle toetamiseks vajaliku lauaga. Tõepoolest, eks me kõik oleme olude sunnil töötanud kohvikus, lennujaamas, konverentsitoolil, aga küsimus on selles, kas hästi kujundatud keskkond saaks töö tulemuslikkusele kuidagi kaasa aidata või on tegemist ülemõtlemisega.
Ergonoomika töökohal on väga oluline, aga eelkõige tuleb selle väärtus välja nende töökohtade puhul, kus töö toimub suuremas ulatuses just oma töölaua taga: programmeerijatel, projekteerijatel, andmesisestajatel. Juhid, kes sageli veedavad suurema osa päevast koosolekutel ja ringi liikudes, ei adu seda, kuivõrd oluline on tooli istumispadja kaldenurk, võimalus nupuvajutusega laud seisuasendisse tõsta (või moodsamate laudade puhul üldse ilma kuskile vajutamata ehk enda päevarežiimi põhjal saab näha lauda sobivasse asendisse kerkimas).
Hea teada!
Esplani tegevjuht Kadi Metsmaa esineb juba 11. veebruaril Personalitöö Aastakonverentsil! Oled kirjas?
Tulemusi toetav töökeskkond on rätsepatöö
Erinevad ametid vajavad erinevaid töökeskkondi. Tänapäeval on selge, et ei ole olemas universaalset head töökeskkonda, töölaudade paigutust, töötoole jne. Füüsiline töökeskkond loob olulised eeltingimused inimeste eduks ja selle saavutamine vajab analüüsi nii olemasolevate kui ka soovitud töömustrite puhul. Kontor võib olla muutuste juhtimise vahend! Lisaks on oluline osa tänapäeval ka virtuaalsel töökeskkonnal, mis võiks ideaalis olla sujuvalt integreeritud füüsilise keskkonnaga ning nende toimivuse tagab hästi juhitud kommunikatsioon ja organisatsioonikultuur.
Kõik need, kelle töö sisaldab aeg-ajalt telefonikõnesid, kolleegidega rääkimist, tunnetavad suurema tähelepanuga ruumi akustikat. Tegemist on erakordselt nähtamatu omadusega (eriti siis, kui see on kohe algusest peale hästi lahendatud), mille puhul märgataksegi eelkõige hea akustika puudumist. Hea akustika = helimugavus. Ka akustika mõjutab kontorimööbli valikut: riidega kaetud toolid, pehme lisamööbel, akustilised paneelid.
Akustilised paneelid ongi ehk kõige veaohtlikum osa – igasugune paneel ei ole veel akustiline. Väga paljusid paneele kasutatakse eelkõige ruumijagamise eesmärgil ja nad isegi suurendavad heli peegeldamist, mitte ei neela seda. Kui jätta ruum kõlama, siis võib juhtuda, et varsti ei võta su müügiinimesed isegi vastu neid kõnesid, kui keegi midagi osta soovib, veelgi vähem on neil soovi heli peegeldavas ruumis ise müügikõnesid teha.
Ajakohaste töökeskkondade kujundajana satume Esplanis sageli olukorda, kus meilt oodatakse lahendusi, kuid probleemipüstitus on ebaselge. Tavapäraselt otsitakse uut kontorit siis, kui töökohti hakkab vanas kontoris puudu jääma ja peamine lähteinfo ongi töökohtade arv. Sellest paraku ei piisa, et kujundada inspireerivat kontoripinda, mis toetaks eesmärkide saavutamist. Oleme korduvalt näinud, kuidas hästi tehtud valikud võivad kaasa aidata muudatuste juhtimisele ja samuti ka seda, kuidas võib hooletu ja pealiskaudne suhtumine töökeskkonda ohustada ka teiste eesmärkide saavutamist.
Seotud lood
Tihe konkurents tööturul seab tööandjale järjest suuremaid ootusi ja kontoriga seotud hüvede kõrval on tõusutrendis ettevõtte sisekultuuri ning personaalse arenguga seotud võimalused. Kuigi kontori hüved on alati töötajaile tähtsad olnud, on idusektoris saanud nii mõnedki neist iseenesestmõistetavaks – pingpongilauast kuni laia valikuga kohvimasinani. Tänapäeva töötaja väärtustab kõige rohkem aga avatud, arenguvõimalusi pakkuvat ja paindlikku töökeskkonda.
Maksuvaba 400 eurot, mida saab tööandja kasutada töötajate tervisesse panustamiseks, leiab aina enam kasutamist tööandja ravikindlustuse lepingute sõlmimisel. Kuidas ja miks on see nii töötajale kui ka tööandjale suur võit?
Olgem ausad, enamik meist ei taha kuulda mitmekesisusest mitte midagi! Tüdimus, sensitiivsed, isiklikud kogemused, ebamugavus ... Mitmekesisus on üks teema, millest räägitakse heldinult palju, aga konkreetset öeldakse ja tehakse vähe. Korporatsioonid viivad ellu mitmekesisuspoliitikaid, rakendavad sookvoote, aga päriselu ehk see, millest räägitakse suitsunurgas ning kinniste uste taga, on visa muutuma.
Küllap olete kuulnud ütlemist „Finance is the language of business”. Inimvara eest vastutava juhtkonna liikmena peab ka personalijuht seda keelt valdama. Personalitöötaja supervõime on oskus mõista ja mõjutada inimeste käitumist nii indiviidi, grupi kui ka organisatsiooni tasandil, kuid selle võime realiseerimiseks on vaja teada, kuidas organisatsioon ennast majandab, kust raha tuleb ja kuhu läheb, kas palka saab tõsta või tuleb personali hoopis vähendada.
Töö- ja turvajalatseid tootva Soome ettevõtte Sievi Jalkine OY Baltikumi müügijuht Ülar Verev ütleb, et väga paljudes valdkondades on oluline pöörata igapäevatöö käigus tähelepanu töötajate turvalisusele ja ka sellele, milliste omadustega töö- või turvajalatseid kantakse.
Enimloetud
1
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
2
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
3
Töötaja tööstressist põhjustatud läbipõlemise pretsedent olemas.
6
Meessoost personalijuht teenib 1318 eurot väiksemat palka kui samas ametis naine
Viimased uudised
Sellest üksi ei piisa, et ettevõtte visioon ja väärtused ärkavad ellu turundusosakonnas ja juhtkonna kabinetis. Nii võivad nad jääda vaid “kenadeks sõnadeks seinal”.
Personalijuht, vaata töötajate digipädevuse hindamise mõõdikuid!
Hetkel kuum
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Töötaja tööstressist põhjustatud läbipõlemise pretsedent olemas.
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele