COVID-19 levik on paljudes ettevõtetes töökorraldust täielikult muutnud. Selgitame, miks on koroonaviirus töökeskkonna ohutegur ning mida tööd ümber korraldades silmas pidada.
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 3 lg-le 2 võivad töökohal esineda erinevad ohutegurid. SARS-CoV-2 viirust saab lugeda bioloogiliseks ohuteguriks TTOS § 8 lg 1 tähenduses, kuna viirusosakeste puhul on tegemist mikroorganismidega, mis võivad põhjustada nakkushaigust. Kui ettevõttes töötab kohapeal vähemalt kaks inimest või puutub ettevõtte ainus töötaja igapäevaselt kokku teiste inimestega, näiteks tööandja klientidega, on arusaadav, et viirus avaldab ettevõtte tööle mõju, sest nakatumise oht on tõenäoline.
Seotud lood
Riigikogu võttis 9. detsembril 2020 vastu Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu, et muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Suuresti haigushüvitise tähtaja muudatuste varjus muudab uus seadus suuremaks tööandja ja töötaja vastutuse määra töökeskkonnas. Seaduse jõustumisega pannakse lisakohustused nii tööandjale kui ka töötajale (sh teenuseosutajale).
Ohutust vaadatakse tihti valdkonnana, mida seadus käsib korraldada. Süvitsi minnes võib aga märgata, et ohutuse juhtimisest sõltub oluliselt ka ärikasum.
Euroopa Komisjon algatas avaliku konsultatsiooni, mis puudutab Euroopa Liidu uut töötervishoiu ja tööohutuse strateegilist raamistikku aastateks 2021–2027. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul tuleks uue raamistiku puhul keskenduda muu hulgas tööandja halduskoormuse vähendamisele ja töötaja enda vastutusele.
Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.