Miidla-Vanatalu sõnul teadvustavad eestlased üha rohkem, mida töökius endast kujutab. Kahjuks jääb inimestel puudu oskusi töökiusu olukordi lahendada. „Vahel inimene helistab meile, räägib loo ära, ja kui meie jurist küsib, kas ta on tööandjaga probleemidest rääkinud, tuleb vastus, et ei taha kellelegi rohkem rääkida. Siis aga polegi võimalik olukorda lahendada,“ ütles Miidla-Vanatalu Äripäeva raadios.
Miidla-Vanatalu sõnul kasutavad inimesed töökiusude korral töövaidluskomisjoni võimalust väga vähe, tihtipeale ei juleta probleemidest avalikult rääkida ega vaidlusi pidada. Miidla-Vanatalu sõnul oleks aga töövaidluskomisjon väga hea koht, kus töökiusu olukorrad lahendada.
Eelmisel aastal jõudis vaid ühel korral töövaidluskomisjoni ette töökiusu teemaline vaidlus. Selles vaidluses mõistis töövaidluskomisjon töötajale välja ka hüvitised.
Loe pikemalt Äripäevast ja kuula intervjuud Meeli Miidla-Vanataluga.
Seotud lood
Töö- ja turvajalatseid tootva Soome ettevõtte Sievi Jalkine OY Baltikumi müügijuht Ülar Verev ütleb, et väga paljudes valdkondades on oluline pöörata igapäevatöö käigus tähelepanu töötajate turvalisusele ja ka sellele, milliste omadustega töö- või turvajalatseid kantakse.
Enimloetud
1
Meessoost personalijuht teenib 1318 eurot väiksemat palka kui samas ametis naine
4
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
5
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Viimased uudised
Sellest üksi ei piisa, et ettevõtte visioon ja väärtused ärkavad ellu turundusosakonnas ja juhtkonna kabinetis. Nii võivad nad jääda vaid “kenadeks sõnadeks seinal”.
Personalijuht, vaata töötajate digipädevuse hindamise mõõdikuid!
Hetkel kuum
Kuidas avatari ehk digiteisikut tööle vormistada?
Töötaja tööstressist põhjustatud läbipõlemise pretsedent olemas.
ABB kogemus: lahkunud töötaja asendamine maksab ligi 30% ametikoha aastapalgast.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele