Kuna tervishoiutöötajad ja tööandjad on kollektiivleppe asjus eri meelt, pöörduti menetluse alustamiseks riikliku lepitaja poole.

- Tervihoiutöötajatest hakkab nappus tulema.
- Foto: Jassu Hertsmann
Eesti panustab tervishoidu 6,7% SKPst, see on ligi 3 protsenti vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Arenguseire Keskus prognoosib, et sama süsteemiga jätkates võib 2035. aastaks inimeste omaosalus kahekordistuda ning haigekassa eelarve 900 miljoni euroga miinusesse jõuda. Rahanappusest suurem probleem on aga tervishoiutöötajate vähesusest tekkinud kriis, millest on juba pikalt räägitud, teatab ametiühingute keskliit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.