Kui hollandlane Jitske Kramer oli kaheksa-aastane, teatas ta õhtusöögilauas vanematele, et tema tööks saab olema maailmas ringi reisimine ja kaasas tohib olla vaid fotograaf.
Kümmekond aastat hiljem, kuigi oli juba plaan asuda näitlemist õppima, leidis Jitske Utrechti ülikoolis erialade infolehti lugedes, et antropoloogia eriala on täpselt see, mida ta otsinud on. Nii ka läks, nagu Jitske vanematele lubas – antropoloog Jitske Kramer reisib sageli mööda maailma eri inimeste ja kultuuride juurde ning uurib, kuidas elatakse erisugustes kultuurides ja hõimudes ning mida on nende tavadest õppida ja toob selle teadmise organisatsioonidesse. Antropoloog vaatleb inimesi, gruppe ja süsteeme teisiti, püüdes mõista kõigi lugu ja motivatsiooni ning seda, mis toimub inimeste vahel. Seda on väga vaja, ka organisatsioonides. Jitske kutsubki end korporatiivseks antropoloogiks, kes uurib, mis toimub meie organisatsioonide seinte vahel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”