MTA: ümbrikupalga kahju ulatub üle saja miljoni

Ümbrikupalga saamine või teadmine, et seda saab keegi teine, pole möödunud aastaga võrreldes muutunud, näitavad Eesti elanike seas korraldatud varimajanduse uuringu tulemused. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja uuring ettevõtjate seas näitab aga ümbrikupalga maksmise vähenemist.

Möödunud aastal sai Eesti ümbrikupalga tõttu maksukahju 97,4 miljonit eurot, mis on suurusjärgu võrra suurem kui salasigarettide või -alkoholi maksukahju. Suhtumine ümbrikupalka on aga aasta-aastalt muutunud taunivamaks.

Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) avaldatud varimajanduse uuringu tulemuste järgi kasvas ümbrikupalga saajate arv kaheksalt protsendilt 13 protsendile. Illegaalse alkoholi tarbimine on jäänud samale tasemele, kuid kasvanud on nende inimeste hulk, kes tarbivad salasigarette vahetevahel.

Oktoobrist jõustuv kohustus registreerida ehitusplatsil viibinud inimesed muudab maksu- ja tolliameti töö lihtsamaks ning uus süsteem pakub ka ehitusettevõtetele kasu. Iseküsimus on aga, kas sellega kaovad ümbrikupalgad ja kasvab maksutulu, kirjutab Fondia vanem õigusnõustaja Kätlin Hinnov.

Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.