AKI saatis ministeeriumitele ettepaneku luua õiguslik alus töötajate joobe kontrollimiseks
Andmekaitse Inspektsioon soovitab luua selged reeglid töötajate joobe kontrollimiseks, et tööandjad saaksid seaduslikult tagada tööohutuse. Ehk on aeg lõpetada segadus ja anda tööandjatele vajalikud õigused?
AKI saatis juunis sotsiaal- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile märgukirja ettepanekuga luua seadusesse selge õiguslik alus, mis reguleerib töötajate joobeseisundi kontrollimist.
Rootsi maksevahendaja Klarna võtab kasutusele pistelised alko- ja narkotestid, viidates vajadusele tagada kõrged usaldus- ja turvanõuded. Eesti seaduste kohaselt on tööandjal õigus kontrollida töötajate joobeseisundit, kuid protsess peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse ja terviseandmete töötlemise reeglitega.
Tööinspektsiooni küsimuste rubriigis tunneb tööandja huvi, mida ta saab ette võtta, kui töötaja tuleb tööle ebakaines olekus, kuid keeldub alkomeetrisse puhumast ja arsti juurde minemast.
Lugeja küsib tööinspektsioonilt, kas ta võib tööandjana nõuda töötajalt alkoholijoobe kontrolli läbimist alkomeetriga, kui töötajal on joobe tunnuseid.
Sobiva sündmuspaiga leidmine, mis oleks parajas kauguses linnakärast, kuid samas hästi ligipääsetav ja kaasaegsete võimalustega, pole lihtne ülesanne. Veelgi keerulisemaks muutub see siis, kui soov on ühendada seminar või koolitus millegi meeldejäävaga – näiteks looduses liikumise, ühiste tegevuste ja kvaliteetajaga. Selline koht on aga täitsa olemas.