Noorte hariduse ja tööturu ootuste lõhe kasvab: iga kolmas kahetseb oma valikut

Tänavused palgauuringud toovad personalijuhtideni hoiatava reaalsuse: ligi pool töötajaist elab palgapäevast palgapäevani ning soovitud ja tegeliku palga vahe pole kunagi olnud nii suur. Veelgi enam – parema palga nimel ollakse valmis rohkem panustama, kuid mitte väärtustes järeleandmisi tegema.

Värske küsitlus näitab, et tööjõupuudus pole enam kriitiline, kuid palkade ja ootuste vastuolu hoiab värbamise keerulisena.

Tööandjad korrigeerivad palku ja jätkavad värbamistega, ent surve majandustulemustele ja kasvavad maksukoormused seavad neid keeruliste valikute ette. Värske uuring näitab, et organisatsioonid on küll palgatõusudest endiselt huvitatud, kuid varasemast ettevaatlikumad.

Eluks vajaliku oskusena peab palgateadlikkus jõudma gümnaasiumidesse, kutse- ja ülikoolidesse, kirjutab ettevõtja, koolitaja ja palgateadlikkuse eestkõneleja Irene Annus arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud artiklis.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”