Töötajal on õigus tööajal puhata – rohkem, kui seni arvanud oled
Füüsiliselt või vaimselt raske töö nõuab sagedasemaid puhkepause. Tööinspektsioon selgitab, et nende kestus ja arv sõltuvad riskianalüüsist ning töötajate tegelikust taastumisvajadusest – ühest lõunast ja lühikesest pausist ei pruugi alati piisata.
Töötaja küsib: töötan tootmisettevõttes ja mul on füüsiliselt ja vaimselt raske töö. Kas see eeldaks päeva jooksul rohkem pause kui 1x15 minutit ja lõuna 30 minutit?
Kui arst keelab töötajal terviseseisundi tõttu senisel ametikohal jätkamise, peab tööandja pakkuma talle sobivamat tööd. Kui seda võimalust ei ole, tuleb tööleping lõpetada, selgitas tööinspektsiooni nõustamisjurist.
Kui psühhosotsiaalseid ohutegureid ei kaardistata, jäävad nii tööandja kui töötervishoiuarst töötajate probleemide ees pimedusse. Psühhosotsiaalseid riske hindamata ei saa tööandja ega arst töötajate heaolu tegelikult kaitsta.
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.