Töötajate vaimne vastupidavus on uus konkurentsieelis: stress ei kao rohkem pingutades, vaid lõdvestudes
Tänases töökeskkonnas, kus kiirus, muutused ja pidev kättesaadavus on muutunud uueks normaalsuseks, otsivad nii juhid kui ka personalijuhid vastuseid küsimusele, kuidas hoida inimesi tulemuslikena ilma neid läbi põletamata.
Loe AI kokkuvõtet
Üha selgemaks saab arusaam, et töötajate heaolu on otsene tegur, mis mõjutab ettevõtte tulemuslikkust, innovatsioonivõimet ja kestlikkust. Personaal- ja rühmatreener Janika Koch-Mäe, kes tegeleb igapäevaselt ka tervisepäevade, koolituste ja töötubade korraldamisega, näeb oma töös üha enam mustrit, kus inimesed püüavad stressi lahendada veel rohkem pingutades.
Seotud lood
Kui tööandja pole psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega tegelenud, jõuavad kaasused töökiusu kahtlusega töövaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb tööandjal avada rahakotirauad.
Kuigi ligi 80% ettevõtte tulemuslikkusest sõltub inimeste energia tasemest, juhitakse tööelu endiselt nagu masinaparki – mõõtes tunde, mitte jõudlust.
Stress on saanud töökoha üha süvenevaks mureks: töövõimetushüvitisi makstakse enam ja töökiusu avaldused on kasvuteel. Tööandja peab vaimse tervisega töökohas tegelema, kuid õhulosside loomine ja näiline toetamine ei aita, räägivad asjatundjad saates “Kasvukursil”.
Kui inimene põleb läbi, kellel on vastutus? Temal endal? Tööandjal? Juhil?
Meeskonna väsimus ei avaldu alati üksnes numbrites, vaid tihti annab sellest märku hoopis kahanenud algatusvõime, väiksem koostöövalmidus või tunne, et inimesed on justkui “kohal”, kuid nagu poleks ka. Just sellistes olukordades ei pruugi järgmine nelja seina vahel toimuv PowerPointiga koolitus anda soovitud tulemust, sest tegelikult vajatakse hoopis keskkonnavahetust, mis rutiinist välja raputab ning vajaliku motivatsiooni ja energia taastab.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele