Palga Päevalt: Eesti tööturul on ilmnenud huvitav fenomen, palgakulu aga on ajaloo kõrgeimal tasemel

Vabade ametikohtade arv Eestis väheneb, kuid see ei tähenda, et tööandjate väljakutsed oleksid kadunud. Muutuv tööturg sunnib ettevõtteid ümber mõtestama, milliseid inimesi vajatakse, milliseid oskusi arendada ja kus saab töö tegemise viisi muuta.

Eesti keskmine netopalk on käesoleval aastal suurenenud 15%, mõjutades ka eluasemeturgu, kuid järgmisel aastal ei tule enam sarnast palgahüpet, ütles Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.

Arenguseire Keskuse värske raport näitab, et platvormitöö võib olla küll paindlik sissetulekuallikas, kuid pikaajalise karjääriteena on pilt märksa keerulisem. Personalijuhtidele annab uuring väärtusliku vaate sellele, millise kogemuse, motivatsiooni ja arenguvajadusega inimesed võivad platvormitöölt tagasi palgatööle liikuda.

Tööturg näitab taastumise märke: töötuse määr langes II kvartalis 6,6%-ni ning registreeritud töötute arv vähenes aastaga märgatavalt. Samal ajal seisavad tööandjad silmitsi teise probleemiga – vaba tööjõudu küll on, kuid ettevõtete vajadused ja inimeste oskused ei pruugi alati kattuda.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.