AI on jõudnud töötajate lauale kiiremini kui ettevõtete tööprotsessidesse

AI toob kontorisse uue mure, sest tehisaru kõige efektiivsem kasutus on temaga rääkimine. “Kõik räägivad kontoris peagi oma arvutiga valju häälega,” ütles Eesti idufirma Lightyear juht Martin Sokk, kellest saab suure tõenäosusega Eesti järgmise miljardifirma üks omanik.

Vabade ametikohtade arv Eestis väheneb, kuid see ei tähenda, et tööandjate väljakutsed oleksid kadunud. Muutuv tööturg sunnib ettevõtteid ümber mõtestama, milliseid inimesi vajatakse, milliseid oskusi arendada ja kus saab töö tegemise viisi muuta.

Eesti tööhõiveturul on korraga näha nii ettevaatlikku paranemist, ebakindlaid kandidaate kui ka tööandjate üha kõrgemaid ootusi. Värskelt valminud Äripäeva Infopanga tööhõivefirmade kvartaliraportile antud kommentaaris kirjutab Manpoweri Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra, et osa tööandjaid loodab leida keskmise palga eest inimese, kes teeks tehisaru toel ära kolme inimese töö.

Toetuse suurus on 20 000 eurot projekti kohta ning taotlemine toimub jooksvalt, kuni riigieelarvest jagatav 2 mln eurot on ammendunud.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.