Coachiv juhtimine ei tähenda pehmust, vaid tulemuslikkust. Kaisi Kase sõnul algab päris muutus hetkest, kui juht loob ruumi, kus inimesed ise mõtlema ja vastutama hakkavad.
Paljude juhtide päevad mööduvad tööl tulekahjusid kustutades – tiim ootab juhilt vastuseid, otsuseid ja lahendusi, kuid mida rohkem juht ise kõike enda kanda võtab, seda vähem on võimalik meeskonnas olevatel inimestel tegelikult vastutust võtta. Juhtimise järgmine arenguhüpe seisneb oskuses juhtida nii, et inimesed hakkavad ise mõtlema, otsustama ja rohkem panustama. Coachiv juhtimine ei tähenda, et juht loobub suunamisest või muutub kõrvaltvaatajaks, vaid eeldab juhilt hoopis suuremat kohalolu ja teadlikkust. Coachiv juhtimine pole mitte juhi töö pehme osa, vaid kõige tulemuslikum osa.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva tööturul seisavad Eesti organisatsioonid silmitsi tuttava, kuid järjest teravneva küsimusega: kuidas hoida ja motiveerida oma inimesi?
“Meil on aus ja otsekohene tagasisidekultuur,” ütlevad paljud juhid uhkusega. Ja ometi ei too see alati loodetud tulemust – inimesed sulguvad, lähevad kaitsesse või lihtsalt noogutavad, aga midagi ei muutu. Miks?
Töötajate kaasamine, nende usaldamine ja vastutuse jagamine viivad paremate tulemusteni. Kuidas toetada meeskonna arengut ja luua tähendusrikas töökeskkond?
Juhtimine on enam kui lihtsalt otsustamine – see on kohalolu, küsimused ja oskus luua ruumi kasvule.
Meist igaüks on olnud koosolekul, kus slaidid vahetuvad, inimesed istuvad ümber laua, aga mõtted ei liigu. Midagi justkui toimub, kuid info kohale ei jõua. Sageli pole küsimus selles, mida tehakse, vaid kus seda tehakse – keskkond mõjutab meid rohkem, kui tunnistada tahame.