Täiskasvanute õppimine ei pea olema koormav – teadlikult kujundatuna muutub see loomulikuks osaks hästi toimivast elust, kirjeldab täiskasvanuhariduse ekspert
Ekaterina Seliste.

- Täiskasvanuhariduse ekspert Ekaterina Seliste
- Foto: Karen Härms
On põhjust ümber mõtestada viis, kuidas me õppimist käsitleme. Traditsiooniline arusaam seab õppimise eraldiseisvaks tegevuseks, milleks tuleb “aega leida”. Tegelikkuses on kõige tõhusam õppimine see, mis ei nõua eraldamist, vaid integreerub märkamatult igapäevaellu. See ei konkureeri töö, pere ega puhkusega, vaid toetab neid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Oskuste nappus sunnib tööandjaid vaatama koolitamist uue pilguga. Eeskujulikud ettevõtted näitavad, et töötajate õppimine peab olema igapäevase töökorralduse loomulik osa, mitte juhuslik lisavõimalus.
Automatiseerimine ja tehisintellekt panevad paljusid täiskasvanuid oma töökindluses kahtlema, kuid probleem ei ole vanuses ega võimekuses. Täiskasvanuhariduse ekspert Ekaterina Seliste selgitab, miks määravaks saab hoopis see, kuidas õppimist toetatakse – nii organisatsioonides kui ka ühiskonnas laiemalt.
Töötajate üldoskuste ajakohasena hoidmine toetab nii iga üksiku inimese kui ka kogu organisatsiooni arengut, kinnitavad personalispetsialistid ettevõtetest, kus töötajate oskuste arendamisega süsteemselt tegeletakse.
Ligi veerand Eesti elanikest õpib juba töö kõrvalt, kuid suur osa jääb endiselt kõrvale. Tööelu muutused sunnivad üha rohkem inimesi oskusi uuendama – küsimus on, kes suudab sellega kaasa tulla.
Ettevõtete tiimiüritused liiguvad järjest kaugemale klassikalisest seminaripäevast, kus hommikust õhtuni täidetud ajakava jätab inimestele vähe ruumi omavaheliseks suhtluseks. Saates “Lõunapaus” räägitakse, miks otsivad ettevõtted üha enam paikasid, kus keskkond ise aitaks inimesed töörežiimist välja tuua ning looks võimaluse rahulikumaks ja sisulisemaks koosolemiseks.