Puhkused muutuvad lühemaks ja teadlikumaks: juuli pole enam ainus puhkusekuu

“Mina ei poolda seda, et inimene peaks andma oma vabu tunde selleks, et keegi teine saaks hästi palju rikkamaks,” usub vaimse tervise edendaja ja psühholoog Merilin Mandel.

Töötajate heaolu planeerimine kipub ettevõtetes sageli algama hüvede nimekirjast: koolitus, tervisepäev, sporditoetus, vaimse tervise tugi või mõni uus digilahendus. Need võivad olla vajalikud ja kasulikud. Viimaste aastate uuringud on aga ühe küsimuse uuesti teravamalt juhtimise lauale toonud: millises tööpäevas inimene iga päev tegutseb? Heaolu ei sõltu ainult hüvedest, vaid ka sellest, kuidas töö päriselt korraldatud on.

Kui töötaja soovib võtta lisapuhkust, kuid kõik põhipuhkuse päevad on juba kasutatud, tekib küsimus: kas tööandja on kohustatud andma palgata puhkust? Kuidas palgata puhkuse kasutamine tegelikult toimub ja millised õigused on kummalgi poolel?

Ametiühingud rõhutavad, et puhkus pole mitte luksus, vaid töötaja õigus tööst taastuda. Regulaarne puhkamine on inimestele hädavajalik nii füüsilise kui vaimse tervise kosutamiseks ja selle puudumine tõstab töötajate stressitaset ning töökoormusega seotud haiguste riski.

Digitaalsed töövahendid on saanud personalitöö loomulikuks osaks. Kandideerimine, dokumentide allkirjastamine, siseinfo jagamine ja töötajate koolitamine liiguvad üha enam ekraanidele. Ometi ei tähenda see, et paberil poleks personalitöös enam kohta.