Arenguvestlustele annab võimu ja mõju tema kokkuvõtlik iseloom. Me kõik läheme arenguvestlusele rohkemal või vähemal määral erutust ja ärevust tundes. See on loomulik ja terve inimese tunnus – kohe hakkab ju mustvalgel selguma see, kuidas on juht rahul minu sooritusega ja mis saab minust edasi. Isegi siis, kui juht seda mulle selge sõnaga ei ütle, loen ma alateadlikult välja signaali iseenda kohta tema käitumisest, kehakeelest ja hoiakutest.

- Coach ja koolitaja Ruti Einpalu
- Foto: Kristiina Männik-Kivi
Erutus ja ärevus, mida me kõik kogeme, teeb ühel ja samal ajal kahte asja: annab meeletu potentsiaali motiveerida ja inspireerida ning kukutab läbi enamiku arenguvestlustest. Koguni nii läbi, et paljud töötajad kuulutavad need vestlused mõttetuteks ja loodavad, et need saavad ruttu läbi või jäävad vahele. Ja juhid väidavad, et nad räägivad oma inimestega nagunii või et rääkida polegi millestki, sest töö on kogu aeg üks ja sama. Mõnikord ma mõtlen, et miks nad kulutavad nii palju energiat, selgitamaks kellelegi (näiteks mulle või personalijuhile), et nende inimesed on sellised, kes ei taha rääkida ja et nad räägivad niigi kogu aeg omavahel, järelikult nende tiimiga need vestlused kokku ei sobi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tugev ja motiveeritud meeskond ei sünni iseenesest – selle aluseks on selge ja
argumendil põhinev suhtlus. Selge ja struktureeritud suhtlemine pole lihtsalt "tore omadus" – see on hädavajalik, et meeskond suudaks teha tõhusat koostööd, langetada informeeritud otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega. Kui kommunikatsioon on kaootiline ja arusaamatu, siis võime olla kindlad, et probleemid kuhjuvad ja takistavad meeskonna edasiliikumist. Kuidas kujundada töökeskkond, kus iga tiimiliige tunneb end kaasatuna, väärtustatuna ja motiveerituna?