Eesti ei saa endale kahaneva tööealise elanikkonnaga väikeriigina lubada, et osa juhtimispotentsiaalist – näiteks naiste oma – jääb kasutamata. See seab ohtu siinse juhtimiskvaliteedi ja riigi konkurentsivõime, kirjutas juhtimisekspert Ülle Pind Äripäevas.

- “Rahvusvahelistes uuringutes on selgunud, et suurema soolise mitmekesisusega juhtkonnad saavutavad keskmiselt paremaid finantstulemusi ning on innovaatilisemad ja vastupidavamad,” rõhutab juhtimisekspert Ülle Pind.
- Foto: Erakogu
Eestis räägitakse naisjuhtide nappusest juba aastaid. On tehtud uuringuid, kirjutatud arvamuslugusid ja arutatud konverentsidel. Aus küsimus on aga: mis on päriselt muutunud?
Eesti juhtide järelkasvu taevas ei ole ammu enam pilvitu. Demograafiline reaalsus on ühemõtteliselt selge: tööturule siseneb igal aastal tuhandeid inimesi vähem, kui sealt lahkub. Tippjuhtide keskmine vanus liigub üle 50 ning intensiivne tippjuhtimise periood kestab harva üle 20–25 aasta.
Vaatamata numbritele arvavad paljud, et meil ei ole probleemi ei naisjuhtide võimestamise ega meeste ja naiste palgaerinevusega. Ja paljudes organisatsioonides ei olegi. Kui aga vaadata Eesti tippjuhtkondi, siis võib märgata selget mustrit: mehed on tipus ülekaalus, samas kui naised koonduvad sagedamini keskastme või esmatasandi juhtimisse.
See ei ole pelgalt võrdõiguslikkuse küsimus, vaid ka ressursikasutuse, konkurentsivõime ja otsustuskvaliteedi küsimus.
Mõni aasta tagasi analüüsis Praxis põhjalikult, miks jõuab Eestis tippjuhtimisse nii vähe naisi. Uuring tõi välja mitmeid põhjuseid: nähtavuse puudumine, piiratud võrgustikud, stereotüübid, organisatsioonikultuur. Need on olulised tähelepanekud. Kuid jällegi: mis on pärast seda muutunud?
Uuringuid loevad ikka need, kellel probleemi ei ole. Või need, kes tunnevadki end klaaslae alla surutuna. Uuringud aitavad probleemi mõista, aga need ei muuda tegelikkust enne, kui organisatsioonid otsustavad midagi päriselt ära teha.
Skandinaavia õppetunnid
Skandinaavia riike on soolise võrdõiguslikkuse poolest sageli eeskujuks toodud. Põhjusega! Põhjamaade börsiettevõtete nõukogudes täidavad ligikaudu 40% kohtadest naised. See on Euroopa kontekstis silmapaistvalt hea näitaja.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Saksofonist ja helilooja Maria Faust ütleb, et nii kaua kui ta end mäletab, on ta alati teadnud, et on muusik.
PARE tegevjuht Kai Saard kirjutab, et juhtimises ei tähenda tagasihoidlikkus väiksemaks jäämist, vaid teadlikku valikut mitte olla ruumis kõige targem. Samal ajal ei tohi tagasihoidlikkusest saada ettekääne vaikimiseks – eriti siis, kui jutt käib juhtimiskultuurist ja naiste rollist organisatsioonide tipus.
Eesti vajab igal aastal juurde vähemalt 2600 uut IKT-spetsialisti, kuid naised moodustavad tehnoloogiasektoris endiselt vaid veidi üle veerandi töötajatest. Sirja Sulakatko sõnul võib üheks lahenduseks olla karjääripöörete toetamine – üha rohkem naisi jõuab IT-sektorisse ümberõppe kaudu ja see aitab leevendada oskustööjõu puudust.
Meeste ja naiste palgainfot uurides näeme, et nii töötajate palgaootuste uuring kui ka reaalsed palgaarvestuse andmed näitavad sama mustrit.
Pärnu tõestas veenvalt, et rahvusvahelise tasemega konverentsi õnnestumiseks ei pea sihtkohaks olema suurlinn. Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission, ETC) 11. aastakoosolek tõi 90 delegaati 25 riigist külmal veebruarikuul kuurortlinna, mida paljud neist polnud varem külastanud. Kiirelt sai selgeks, et Pärnu tugevused konverentsisihtkohana peituvad just selles, mis teeb linna eriliseks: kompaktsus, jalutajasõbralik keskkond, tugev spaakultuur, kohalik toit ja professionaalsel tasemel konverentsikeskused.