Palgavaikuse murdja: palgast mitterääkimine on suurem probleem kui töötasu ise
Eestis on tugev palgavaikuse kultuur ning see soodustab muuhulgas heade spetsialistide töö väärilise tähelepanu ja tunnustuseta jätmist, leiab Instagrami konto Palgajutud looja Birgit Ruunik.
Palgast rääkimine käib töö juurde, seda ei pea häbenema, rõhutab Birgit Ruunik.
Foto: Janar Aia
“Inimesed kirjutavad ka Palgajuttude kontole sageli mitte seepärast, et nende palk on madal, vaid seepärast, et nad ei tea, kas see on õiglane. See teadmatus sööb inimeste motivatsiooni,“ ütles Ruunik Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Iga kord, kui hea spetsialist tunneb, et tema pingutus ei loe, kaotab jõudu ka majandus. Motiveeritud inimene on Eesti järgmine majandusreform, kirjutab sotsiaalmeediakonto Palgajuttude looja Birgit Ruunik Äripäeva arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud loos.
Küsitlus näitab, et värbajate eelistused jagunevad üllatavalt võrdselt disainitud CV-de ja standardmallide vahel. Olulisemaks kui vorm osutub aga see, kui kiiresti CV suudab edasi anda kõige tähtsama info, kirjeldab Palgajuttude eestvedaja Birgit Ruunik.
Paljud tööotsijad seisavad CVd koostades silmitsi küsimusega, kas lisada endast ka foto või mitte? Instari tööandja brändingu projektijuht Birgit Ruunik viis LinkedInis läbi küsitluse, kus 122 Eesti värbajat andsid vastuse: nad soovitavad CV-le pildi lisada. Otsus pole aga nii mustvalge, kui esmapilgul tundub.
Palk on, teadagi, üks intiimsemaid teemasid tööelus – sellest räägitakse vähe, vahel sosinal ja tihti ainult siis, kui midagi on valesti. Ometi mõjutab palgaga rahulolu töötaja motivatsiooni, lojaalsust ja valmisolekut jääda või lahkuda.
Eesti töötajate rahulolu töökohal määravad paljuski tööandja pakutav keskkond ja hüved – lausa 86% töötajatest ütleb, et tööheaolu on nende jaoks sama oluline kui palk.