Kolm võtmetegurit töötaja isiklikus arengus, mis muudavad ettevõtte käekäiku

Töötajad su ettevõttes ootavad esmaspäeva hommiku asemel reede õhtut. Mõni probleem on justkui pall “Kuuma kartuli” mängus, mis käib osakonnast osakonda ega leia kuidagi lahendust. Miks osa inimesi omavahel ei suhtle, on jäänud mõistatuseks, nagu ka asjaolu, miks uute tulijate algne töörõõm üsna pea loidusega asendub. Palk on ju hea, füüsilised tingimused loodud, ka arenguvõimalused ettevõttes, aga inimesed eelistavad turvaliselt teha oma tööülesandeid, liigseid riske (loe: tegema rohkem, kui palganumber ette näeb) võtmata. Kõik on olemas, aga miski näib justkui puudu olevat.

Ilmselgelt hakkab selline töötajate mugavustsoonis viibimine ühel hetkel ettevõtte majandustulemusi ja mainet mõjutama. Piisab ju ühest kliendist, kelle probleem ei leia lahendust või võtab selle lahenduse leidmine liiga kaua aega ja info läheb liikvele.

Üha raskem on leida ka uusi töötajaid lahkunute asemele. Palka küsitakse hästi, ja isegi kui CV on lootustandev, paneb suhtumine töövestlusel kulmu kergitama.

Pinged olemasolevate töötajate vahel kasvavad, sest keegi peab ju puudu olevate töötajate töö ka ära tegema … Koos tehakse tööd, aga tulemuslikku koostööd ei näi kuidagi tekitada õnnestuvat. Omavaheline suhtlemine on rabe nagu märg majapidamispaber.

Koolituspakkumisi, mis lubavad muutusi, muudkui tuleb, aga mitte alati ei saa öelda, et mingeid püsivaid muutusi paremuse poole oleks tekkinud. Tekkinud on teatav tüdimus. Kõik räägivad samast asjast, küll veidi teise nurga alt, aga ikkagi sama asi. On loengud, grupitööd, aga ettevõttes neid rakendada ei õnnestu. Isegi kui mõnda asja õnnestub, on efekt lühiajaline. Seega kujuneb neist enamik lihtsalt kontorist väljaspool töötamise päevaks, kus lektori slaididele viisakusest pilku visates tegelikult järjekordsele e-kirjale vastatakse või uut müügipakkumist koostatakse.

Mis oleks, kui valiks seekord täiesti teistsuguse koolituse? Midagi, mida teised Eestis ei tee. Midagi, mis väliste parameetrite, üldiste tingimuste muutmise asemel läheneb üldise organisatsioonikultuuri muutmisele individuaalsuse printsiipi kasutades, n-ö rohujuure tasandil. Sest parafraseerides Albert Einsteini oleks hullumeelsus korrata üht ja sama asja lootuses saada erinevaid tulemusi.

Kui lähtuda mõtteviisist, et see väline, mis on me ümber, on meie sisemaailma peegeldus, ja laiendada seda igale indiviidile suures ettevõttes, siis ettevõtte majandustulemuste parandamiseks tuleb taastada töötajate sisemine tasakaal. See mõtteviis on ka inspiratsioonipäeva “Maailm algab seestpoolt väljapoole” lähtealus.lja rutiinist, et saada impulss, energiat edasiminekuks. Et lahkuda tundega, kuidas olemine ja tegutsemine on helgem ja julgem.

Ettevõttes toimuval inspiratsioonipäeval õpib igaüks eraldi ja koos teistega tegevuste ja konkreetsete lugude abil, KUIDAS ...

… vähendada stressi ja pingeid, et oma igapäevarutiiniga paremini toime tulla;

… leida motivatsiooni, et tööst ja elust rohkem rõõmu tunda;

… näha ja lahendada probleeme hinnanguvabalt;

… anda kolleegile tagasisidet nii, et suhted säilivad;

… aidata iseennast ja kolleegi, kui töökoormus kipub üle pea kasvama;

… toetada iseennast, tehes midagi, mida sa kunagi varem teinud ei ole.

Hea on tööle minna, teades, et iga töökaaslane oskab ja suudab säilitada tasakaalu iseendas ja näha avatud meelega ka teiste vaatenurka. Koos tööd tehes on omavaheline kommunikatsioon selgem, lugupidavam ja üksteist toetavam kui kunagi varem. Pinged on lühiajalised ja lahenevad kolmanda poole sekkumiseta. Ettevõtte sisekoolitused ja firmaüritused on kohustuste asemel muutunud oodatud sündmusteks ja päevast päeva kostab kohvinurgast ärritunud sosina asemel naerupahvakaid. “Keerulistest klientidest” saavad põnevad väljakutsed, mida ühiselt lahendada, neid nähakse võimalustena astuda mugavustsoonist välja ja sel moel koos tugevamaks kasvada. Töölt lahkuvad kolleegid kiidavad sotsiaalmeedias kolleege ja töökliimat taevani. Vabanenud kohtade täitmiseks piisab peagi juba asutusesisesest konkursist.

Reede õhtul kontoriust sulgedes on töötaja näol naeratus – järjekordne edukas nädal on selja taga.