Peamine probleem: inimkaubanduse ohvriks langevad peamiselt võõrriigi kodanikud.

- Enamik välismaalasi ei tunne Eesti seadusi ja seda olukorda kasutavad tööandjad enda huvides ära.
- Foto: Pexels
Rasket tööalast ärakasutamist, mida määratletakse inimkaubandusena, esineb Eesti töökultuuris pigem õnneks harva, kuid siiski on juhtumeid, kus kasutatakse töötajate teadmatust ära. Sellises ulatuses nagu 2023. aastal ei ole Eestis siiani tööalast ekspluateerimist tuvastatud ja juhtumeid kriminaalmenetluses uuritud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.