Läbipõlemine ei hüüa tulles ja kõige sagedamini põlevadki läbi just need, kes selle peale kõige vähem mõtlevad. Kui tavaliselt räägitakse läbipõlemise ennetamiseks sellest, mida saab teha iga inimene ise, rõhub Elisa valdkonnajuht, et kõige hullema ennetamisel on oluline osa mängida ka tööandjal. Vahel võib see tähendada ka oma kõige entusiastlikuma töötaja tõelise tähelennu piiramist.

- “Kui juht ise üheksani õhtul õnnetu näoga kontoris istub, annab see selge signaali ka töötajatele, et selline käitumine on oodatud,“ kirjeldab Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe.
- Foto: Kristjan Madalvee
Läbipõlemine on küll midagi väga isiklikku, aga samas ka midagi universaalset. See on olukord, mis tekib liigsetest pingetest, endale aja mittejätmisest ja rutiinist. Kuigi ideaalis võiks suuta iga inimene ise tajuda, millal kriitiline piir hakkab kätte jõudma, siis reaalsus on näidanud, et enne korra läbipõlemist võib olla keeruline seda murdepunkti ära tunda. Seevastu on aga raske leida pikemat aega oma ametis olnud juhti, kes poleks näinud vähemalt üht-kaht juhtumit, kus mõni meeskonnaliikmetest on end liiga kaugele surunud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tervisekindlustus on tööandjate seas muutunud vaikimisi standardiks – justkui mõõdupuuks, kui palju ettevõte oma inimesi väärtustab. Ent üha sagedamini valitakse valmis tervisehüvede pakette, mis näevad küll head välja ja jätavad mulje sisukast investeeringust, kuid ei paku töötajatele tegelikku tuge.