Mida rohkem kasvab töötajate iseseisvus, seda olulisemaks muutub juhtimise selgus ja kohalolu. Paindlikkus ei tähenda, et juht taandub – see tähendab, et juht peab muutuma.

- Elisa IT-juht Villu Teearu
- Foto: Elisa Eesti
Paindlik töökorraldus, mis lubab inimestele suuremat iseseisvust ja autonoomiat, on tänastes ettevõtetes muutumas üha enam levinud standardiks. Ent vastupidiselt levinud arusaamale ei tähenda see, et juhi roll selliste muutuste taustal kaob või ebaoluliseks muutub – pigem muutub see just keerukamaks ja nõuab senisest suuremat selgust, suhtlemisoskust ja võimet usaldada. Juht ei saa usaldada ja kaduda, vaid ta peab ilmuma varasemast teistsugusel kujul, räägib Elisa IT-juht Villu Teearu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Arvamused Eestis kavandatavate töölepinguseaduse muudatuste kohta jagunevad radikaalselt kaheks: tööandjad näevad selles positiivset muudatust mitte ainult endi, vaid ka töötajate jaoks, ametiühingud aga nõuavad seaduseelnõu ülevaatamist.
Eestis on tervishoiutöötajate puudus aasta-aastalt süvenenud. Samal ajal on muutunud ka ootused tööandjatele – noorem põlvkond väärtustab järjest enam paindlikkust, mis võib kaugtöö võimaluse kõrval tähendada nii tööaja kui ka -koormuse vaba valikut.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit toetab riigi plaani muuta tööõigust paindlikumaks, sest seda ootavad ja vajavad nii tööandjad kui töötajad. Samuti suurendavad muudatused osalise ajaga töötaja kindlustunnet ja aitab tööturule uusi inimesi kaasata.
Sundimatu koostöö ja tugev meeskonnavaim ei teki lihtsalt kontorisse kutsumisega. Kui eesmärk on päriselt paremad tulemused ja motiveeritud töötajad, tasub fookus suunata juhtimisoskustele, usaldusele ja paindlikkusele, mitte töölaua asukohale.
Suurima arvu tööpakkumisi leiad CV.ee tööportaalist – kinnitavad 2025. aasta värsked andmed.