EY: 23-58% töötajatest kasutab tööl turvamata tehisaru, napib ka koolitusi

Tehisintellekt kiirendab tööd, kuid ei paranda automaatselt otsuste kvaliteeti. Koolitaja Indrek Maripuu selgitab, miks AI kasutuselevõtt toob organisatsioonides esile hoopis inimeste mõtlemisoskuste erinevused.

Jutt sellest, kuidas tehisaru kaotab juba varsti ära enamiku töökohti, levib hirmuäratava kiirusega, ehkki tegelikkus on sootuks teistsugune, kirjutab Äripäeva sõsarlehe Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.

Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.

Tähtis on tõsta töötajate teadlikkust küberturvalisusest, kuid liiga palju hoiatusi ja protseduure võib viia küberväsimuseni, kus inimesed ei tunne end enam aktiivsete turvalisuse kaitsjatena. Sageli on põhjuseks liigne infomüra, rõhk protseduuridele ja liiga vähe keskendumist tähendusele.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.