Värske uuring näitab, et vaid iga kaheksas töötaja tunneb tööandja tuge neuroerinevuste puhul. Samal ajal ootavad töötajad järjest enam süsteemset ja konfidentsiaalset vaimse tervise tuge.
Eesti tööandjate valmisolek toetada neuroerinevaid töötajaid on madal ning see võib kujuneda tõsiseks takistuseks nii töötajate heaolule kui ka organisatsioonide tulemuslikkusele. Värske uuringu järgi leiab vaid 12,2% töötajatest, et nende tööandja panustab neuromitmekesisuse toetamisele piisavalt.
Eestis on tuhandeid inimesi, kes tahavad panustada tööellu, kuid kelle tervisemure seab neile piiranguid. Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani räägib, kuidas lihtsad sammud ja avatud suhtlus aitavad murda müüte ning tuua meeskonda motiveeritud töötajaid.
Ka nõnda tavapärane asi nagu avatud kontori sagin võib viia selleni, et mõne töötaja suurepärane analüüsivõime või muu talent ei pääse esile, räägib If Kindlustuse personalipartner ja neuromitmekesisuse koolitaja Mari Ahnefer.
Mida mitmekülgsem on meeskonnaliikmete kultuuriruum, vanus, kogemused ja omadused, seda põnevamaid plaane ja ideid seal tiimis sünnib. Samas võib meeskonna mitmekülgsus tekitada ka sallimatust ja lahkarvamusi ning seetõttu on tähtis sel teemal harida nii juhte kui ka töötajaid.
Kui töö viib inimesed iga päev kontoris kokku, siis on keskkonnavahetus see, mis aitab lauale tuua uued ideed ja energia. Pärnu ning Pärnumaa on selleks õige koht – see on piisavalt kompaktne, et oleks lihtne liikuda, kuid argirutiinist eemaldumiseks siiski värske ja erinev.