Juhtide vaimne tervis: tagasiastumise kunst – millal ja kuidas ametist lahkuda?

Võimuga mõjutamise tulemuseks võib olla allumine, pühendumine või vastasseis – sõltuvalt sellest, missugust mõjutamise taktikat kasutatakse ja kuidas reageerib sellele teine asjaosaline.

Lugesin hiljuti LinkedInist coachi ja juhtimiskoolitaja Raimo Ülavere postitust, kuidas selle asemel, et olla strateegid, pika vaatega unistajad ja suurte ideede maaletoojad, tegelevad juhid igapäevaselt hoopis inimestevaheliste probleemide lahendamise, töötaja(te) tekitatud tornaadode tagajärgede likvideerimise või omaniku emotsionaalselt laetud sekkumiste maandamisega. Aega strateegiliste plaanide seadmiseks, inspireerivaks innustamiseks või juhtimispraktikate arendamiseks kipub nappima. Ometi sünnivad uued ideed ning vajalikud lahendused just õppimisest, refleksioonist ja viljakatest aruteludest.

Töötervishoiupsühholoogias kirjeldatakse läbipõlemist kui reaktsiooni pikaajalisele ravimata tööstressile, mida iseloomustavad kolm sümptomit: kurnatus, küünilisus ja tööefektiivsuse vähenemine. Seda ei käsitleta meditsiinilise haigusena, vaid pigem terviseseisundina, mille on põhjustanud kontrolli kaotamine oma tööelu üle. Töötaja läbipõlemise tõttu kaotab palju ka organisatsioon.

Sageli öeldakse, et inimesed on ettevõtte parim ressurss. See on saanud klišeeks. Aga ehk ei peaks üldse nii mõtlema, arvab mõtteliider Jamie Gruman. Ta ei ole kunagi omaks võtnud vaadet, et inimesed on sisend, mida kasutatakse majandusliku kasu suurendamiseks.

Elektrienergia- ja automaatikalahendusi pakkuv Schneider Electric on üle maailma tuntud mõjuettevõte ehk Impact Company. Ettevõtte Baltikumi personalipartneri Anneli Nelsoni sõnul mõtlevad nad suurelt ning on ammu mõistnud, et töötajate üksnes palgaga motiveerimine ei ole tänapäeval piisavalt sisukas lähenemine ega taga pikaajaliselt jätkusuutlikku tulemuslikkust.