Kui tööle kandideerijatesse ei suhtuta inimlikult, on raske uskuda, et suhtumine töötajatesse ettevõtte sees oluliselt parem oleks, kirjutas Äripäevas Swedbanki värbamisjuht Anette Kink.
Eesti tööturuolukord on hetkel päris kuum. Ettevõtted värbavad varasemast vähem, täidetavad kohad on suuremate nõudmistega ja kandidaate on seinast seina – vali, keda tahad. Värbajana küsitakse minult viimasel ajal üha sagemini nõu, mida peaks kandidaat tegema, et sadade teistega võistelda ja eriliselt silma jääda?
Tippjuhi valik on üks keerulisemaid ja samas kõige olulisemaid otsuseid, mida organisatsioon teha saab. Juhi mõju ulatub palju kaugemale igapäevatööst, see määrab sageli organisatsiooni arengu, kultuuri ja isegi usaldusväärsuse ühiskonnas.
Rahvusvaheline uuring paljastab, et 25% tööandjatest otsib uusi töötajaid mitte kasvu, vaid puuduvate oskuste tõttu – olemasolev meeskond ei tule enam tehnoloogia arenguga kaasa.
Kui inimesi värvataks nii nagu ettevõtetesse investeeritakse, poleks kristallkuulil värbamisotsustes kohta.
Tänapäeva dünaamilises töökeskkonnas tundub karisma sageli olevat edu võti. Kas hea suhtlemisoskus ja enesekindlus toovad tõesti kaasa suurema sissetuleku?
Tehisaru vaatab CVd üle ja suhtleb kandideerijatega ise
Tehisintellekti kasutamine personalitöös ei ole enam tulevikumuusika, vaid osa paljude ettevõtete igapäevast. Tehisaru aitab koostada töökuulutusi, hinnata kandidaate ja toetada töötajate arengut.
Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.