Swedbanki Rahaasjade teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
Foto: Liis Treimann
Uuringu andmetel on 69% Eesti elanikest viimase aasta jooksul teeninud lisaraha või selle peale mõelnud. “Lisaraha teenijate ja lisatööst huvitatute osakaal on võrreldes 2023. aastal tehtud uuringuga püsinud stabiilne. Samas on märgatavalt kasvanud rahulolematus töö, karjääri ja eelkõige sissetulekuga. Rahulolematus on suurem madalama haridustaseme ja sissetuleku korral, pigem mittetöötavatel inimestel,“ selgitab Swedbanki Rahaasjade teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
Suur osa töötajatest on finantsiliselt raskes olukorras, kus pärast igakuiste kulude katmist ei jää palgast midagi üle. Ainult vähesed töötajad suudavad kõrvale panna olulise osa oma sissetulekust, samas kui paljudel ei ole võimalik üldse säästa.
Kuigi töötajad ootavad aina enam avatust, valitseb Eesti töökultuuris visalt vaikiv kokkulepe, et rahast ei räägita. Värske uuring näitab, et teadmatus kolleegide palkade kohta tekitab kibestumist, demotiveerib ja kasvatab lahkumisriski.
Eesti Muuseumiühing korraldas 2025. aasta alguses põhjaliku palga- ja tööõnneuuringu, mille eesmärk oli kaardistada muuseumitöötajate palgatingimused, töörahulolu ja arenguvõimalused.
Eesti töötajad loodavad praegusel töökohal saada rohkem palka, kuid suur osa peab oma toimetulekut siiski raskeks. Rahulolematust süvendavad elukalliduse tõus ja püsiv töökoormuse kasv, mis sunnivad paljusid töökoha vahetusele mõtlema, näitab värske uuring.
Eesti töötajate rahulolu töökohal määravad paljuski tööandja pakutav keskkond ja hüved – lausa 86% töötajatest ütleb, et tööheaolu on nende jaoks sama oluline kui palk.