Uuring: Eestis pole kontoris kohal käimine kasvanud
Kuigi pajud üleilmsed suured ettevõtted on viimase paari aasta jooksul teatanud, et soovivad oma töötajaid jälle rohkem kontoris näha, pole Eestis selle aja jooksul suurema osa töötajate töölkäimise viisid muutunud.
Kaugtöö ei hõlma üksnes kodukontorit, vaid annab võimaluse teha tööd ka väljaspool Eestit.
Foto: Pixabay
Rohkem kui viis aastat tagasi koroonapandeemia ajal sai alguse hübriidtöö massiline levik ja märksa enam hakati tööd tegema kontorist eemal. Viimasel paaril aastal on aga mitmed suured ettevõtted üle maailma andnud teada, et nende töötajad peavad hakkama taas rohkem kontoris käima.
Tööle kandideerides soovib iga teine eestlane leida paindlikku tööaega, kuid vaid 9%-l õnnestub leida ametikoht, mis ei eelda ühtegi päeva kontoris viibimist.
Kujuta ette, et lähed hommikul oma arvutisse ja kogu su meeskond on seal, mitte kontoris. Nad on KOGU AEG seal – Teamsis, Slackis, Gmailis. Kõik rohelised täpid põlevad. Inimesed vastavad kiiresti. Tööd tehakse. Tähtajad peavad.
Kui töötaja mõtted ekslevad murede vahel, vajab ta tööandja tuge, mitte hinnanguid, rõhutavad eksperdid. Keskendumisraskuste taga ei ole sageli laiskus, vaid väsimus ja toetuse puudumine – tööandja roll on see ära tunda.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.