Koosolekul vaikima jäävad kuulajad ei tähenda alati nõrka ideed. Kõnetreener ja avaliku esinemise ekspert Anu Tähemaa selgitab, millised kolm levinud viga panevad ka sisuka sõnumi kaduma ning miks kuulamine algab kõneleja seisundist, mitte sõnavarast.

- Kõnetreener ja avaliku esinemise ekspert Anu Tähemaa
- Foto: Karen Härms
Olukord, kus koosolekul, esinemisel või võõraste inimestega rääkides kaovad peast kõik mõtted ja oskus rääkida justkui kaob, on tuttav paljudele. Nendes küllaltki ebamugavates situatsioonides muutub muidu selge hääl ebakindlaks, kõnelemise tempo kiireneb ja mõte hajub. Probleem ei ole ei inimeses, tema sõnavaras ega teadmistes, vaid selles, millises seisundis inimene räägib. Kui inimene on pinges, tahab midagi väga hästi teha või kardab eksida, on see kuulajale tajutav. Isegi kui sõnad on justkui õigesti ritta seatud, kaob nende mõju. Hea kõne sünnib eelkõige kõneleja kohalolust ja oskusest olla kontaktis nii iseenda kui ka kuulajaga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aastaid on juhtimises usutud, et keerulisel ajal tuleb pinget ja kontrolli juurde keerata. Ärimentor Jüri Orgusaar selgitab, miks selline lähenemine loob küll näilise kontrolli, kuid mitte kestlikke tulemusi, ning miks algab tõhus juhtimine hoopis juhi enda seisundist.
Kuidas muuta juhtimine inimlikumaks ja teadlikumaks nii, et see looks väärtust, mitte ei kulutaks inimeste energiat?
Koosolekud tööl on vältimatud: need aitavad mõtteid vahetada, otsuseid teha ja juhtidel on koosolekute abil kergem meeskonda koordineerida. Samas võivad koosolekud olla ka väsitavad ja kesta liiga kaua.
Projektijuhtimine ei pea tähendama lõputuid tabeleid ja koosolekuid – AI toel saab korduva töö automatiseerida ja jätta inimestele rohkem aega sisuliseks juhtimiseks, kirjutab Gerlyn Tiigemäe.
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.